Lätlaste ABLV pank kaotas litsentsi

Litsentsi tühistamise ajendiks oli tänavu märtsi alguses ABLV Banka aktsionäride koosolekul tehtud otsus pank likvideerida, et kaitsta klientide ja võlausaldajate huve, samuti võeti arvesse 12. juunil langetatud FKTK otsust käivitada panga likvideerimisprotsess.

"See on planeeritud ja seaduslik samm, mis ei mõjuta kuidagi likvideerimisprotsessi," kommenteeris FKTK juht Peters Putninš litsentsi tühistamise otsust. "Finants- ja kapitalituru komisjon jätkab kontrolli likvideerimisprotsessi üle varem kinnitatud plaani ja korra järgi," lisas ta.Ka Läti Pank kinnitas, et seoses Euroopa Keskpanga otsusega on lõpetatud ABLV Banka osalus nende toetatud pankadevahelises makse- ja väärtpaberitehingute süsteemis.

ABLV Banka avalike suhete juht Jānis Bunte kommenteeris, et vastavalt EKP otsusele lõpetab pank maksed ja arved süsteemis TARGET-2 (Trans-European Automated Real-time Gross settlement Express Transfer System). Enam ei saa teha ka otsekandeid kontodele, mille IBANi (International Bank Account Number) osa on AIZK, samuti on neljapäeva südaööst suletud kõik ABLV Banka klientide arvelduskontod. Likvideerimisprotsessis vajalike maksete jaoks on ABLV avanud arveldusarved teistes pankades.

Bunte märkis, et EKP otsus ei mõjuta kuidagi panga kreeditoride nõuete täitmist - nõudeid saab esitada kuni 18. septembrini. Samuti ei vabasta litsentsi tühistamine laenuvõtjaid oma kohustuste täitmisest, lisas Bunte.

ABLV Banka probleemid algasid 13. veebruaril, kui USA rahandusministeeriumi finantskuritegudega tegelev üksus FinCEN teatas, et kahtlustab panka rahapesus ning Põhja-Korea sanktsioonide rikkumises.

USA ametkond lisas selgituseks, et 2014. aastal liikus ukraina ärimehe Sergei Kurtšenko ABLV kontodel miljardeid dollareid. FinCEN märgib, et ABLV võimaldas Põhja-Koreaga seotud ülekandeid pärast seda, kui 2017. aasta suvel hakkas kehtima nulltolerants selle riigi suhtes. Lisaks märgitakse, et 90% selle panga klientidest on kõrge riskiga ning huvitatud anonüümsusest.

Teatele järgnenud pangajooksu käigus võeti pangast välja üle 600 miljoni euro ning pank palus Läti keskpangalt likviidsuslaenu. Keskpanga palvel pani Läti finants- ja kapitalituru komisjon FKTK 19. veebruaril panga väljamaksetele moratooriumi.