Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel tuvastati mullu 432 kindlustuskelmust, kogusummas 1,9 miljonit eurot. Üle poole kelmustest pandi toime sõidukitega, teatas liit.
- raha Foto: PantherMedia/Scanpix
Võrreldes tunamullusega vähenes 1000 kuni 10 000 euro maksumusega kelmuste arv, kasvas aga üle 10 000 euro kahjunõudega kelmuste hulk.
Kõikidest kelmuste juhtumitest kolmandiku moodustasid sõidukikindlustuse juhtumid ja üle viiendiku liikluskindlustuse juhtumid. Veerand kelmustest olid seotud kodu ja muu vara kindlustusega ning kümnendik reisikindlustusega.
Kindlustusandjad hüvitasid eelmisel aastal üle 150 000 kahjunõude, kokku ligi 230 miljoni euro eest.
Võrreldes 2016. aastaga üritati kaks korda rohkem varjata kindlustuskatte puudumist ehk kindlustusleping sõlmiti pärast juhtumi toimumist. Teine levinum kelmus oli kahjunõude esitamine õnnetuse kohta, mida tegelikult ei juhtunud või oli õnnetus esile kutsutud. Varasemate aastate võrdluses kasvas tegelike asjaolude või andmete varjamisega seotud kindlustuskelmuste arv.
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) ühendab kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.