Eesti ehitajad vahetavad Soome Rootsi vastu

EASi Soome suuna ekspordinõunik Irene Surva-Lehtoneni sõnul on Eesti ettevõtluse kuvand Soomes viimase viie aasta jooksul palju tõusnud. Sama saab öelda ehitussektori ettevõtete kohta. „Soome meediat jälgides räägitakse Eestist väga positiivseid asju,“ kinnitas Surva-Lehtonen.

Maru Ehitus AS on Soomes-Rootsis esindatud nelja tütarettevõttega. Pakutakse projekteerimist ja peatöövõttu betooni- ja montaažitöödel. „Müügitulu osakaal välisturgudel moodustab ettevõtte konsolideeritud käibest üle neljandiku,“ märkis juhatuse esimees Taimo Murer.

Mureri sõnul on Eesti ehitusfirmade ja tööliste osakaal Rootsi turul võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud. Samas võib kiire kasumilootus ilma korraliku eeltööta ja turgu tundmata lõppeda valusa nüpeldamisega. „Peamised väljakutsed on ärikultuuri erinevusest tulenevad omapärad. Need väljenduvad nii töö tehnilistes kui ka korralduslikes küsimustes,“ märkis ta.

Ehitusettevõtte Merkes Solution OÜ juhi Marek Kitse sõnul on Eesti firmad Rootsis hinnatud tegijad ja mingist odavast tööjõust ei saa juttugi olla. Kuid rootslane on kinnine ja ei lase naljalt võõraid ligi. „Usalduse võitmine on raske. Rootslane töötab kindlate partneritega. Tutvused on alati abiks,“ soovitas Kitse.

Soome Ehitusettevõtete Liidu juht Ville Wartiovaara sõnul on suurem osa Eesti ettevõtetest rakkes alltöövõtjatena. Vaid üksikud löövad mõnel suurprojektil kaasa peatöövõtjatena. Erandiks on eramajade ehitus, kus tööd tehakse otse tellijale.

Teise tähelepanekuna märkis Wartiovaara, et välismaalaste abist saab rääkida eeskätt hooneteehituses, sest infrastruktuuritöid teostavad kohalikud firmad.

Kolmandaks kasutab üha enam Eesti firmasid Soome kohalikku tööjõudu, mitte eestlasi. Lisaks registreeritakse oma firmad Soomes nullist, mitte ei laieneta Eestis tegevate ettevõtete arvel.

“Kui ettevõte on kantud maksuameti ja töötandjate registrisse, lihtsustab see oluliselt töötamist. Tulemiseks asutavad eestlased Soomes firmasid selle asemel, et tegutseda Eesti ettevõtetet alt,” sõnas Wartiovaara.

Kui palju Eesti ehitajaid Soomes kokku on? Wartiovaara pakkus, et 20 000–25 000 ehk varasemaga võrreldes enam-vähem sama palju või vähem. See hulk pole kasvanud mitmel põhjusel. Näiteks pole meie palgad Põhjanaabriga võrreldes enem nii palju väiksemad kui varem. Kui majanduskasv on aktiveerinud siinse ehitusturu, siis miks sõita üle lahe, kui saab kodus tunked pahtliseks.

Sama kinnitas fassaaditöid teostava ehitusfirma Deckol Nord juhatuse liige Jan Pajus: Soomest lahkujaid on rohkem kui uusi tulijaid. „Kindlasti on ka neid, kes lootsid leida lihtsat teenimisvõimalust. Aga selleks et korralikult teenida, tuleb ka palju tööd teha ja ennast tõestada," lausus ta.

Wartiovaara sõnul on praegu välisriikidest Soome saabuvad töölised samas olukorras, mis eestlased 10–15 aastat tagasi. Kuna tingimused ja palk on paremad kui kodus, siis lepitakse oluliselt väiskema töötasuga kui tööandjatega sõlmitud kollektiivlepingutes ette nähtud. “Mõned ettevõtted kasutavad seda olukorda ära,” nentis Wartiovaara lisades, et Soome ja Eesti tööinspektsioon on teinud olukorra parandamsieks tihedat koostööd.

Surva-Lehtoneni sõnul on Soome seadused suutnud muidu probleemse valdkonna kontrolli all hoida. Näiteks peatöövõttu tegevad Soome firmad vastutavad oma allhankepartnerite eest. Nad jälgivad, et maksud oleks makstud ja ettevõtluskäitumine läbipaistev.

Igal aastal lisanduvad ka ehituskontrolli uued nüansid. Ühe meetmena on kasutusele võetud registrinumbriga kaardid. Igal objektil viibija peab sisenedes ja väljudes ennast nende abil registreerima ja sellega kinnitama, et töötab seaduslikult.

Tellijavastutust tõstis esile ka Pajus. Suurprojektidel see toimib ja kõigile on tagatud võrdsed kohustused ja võimalused. Samas väiksemate eratellijate ümber ebaseaduslikku töötasu maksvaid firmasid ringleb. „Tavaliselt satuvad tähelepanu alla kõige markantsemad juhtumid. Need on erandid. Enamik Eesti firmasid teeb siin rahulikult oma tööd ja erilist kisa ei tee,“ kinnitas Pajus.

Wartiovaara sõnul on põhiprobleemid rahvusülesed ja neid pole võimlaik siduda ühegi etnilise grupiga. Näiteks keelebarjäärist tulenevad tahtmatud ettevaatamatused ohutusnõuete täitmisel.

Teine suur häda on võõrfirmad, kes soovivad lühikese ajaga teenida suurt tulu. Rihitakse lühiajalisi projekte ja riiki tullakse kindla teadmisega, et siia ei jääda pikemaks. “Nende tööjõud on ebakompetente ja tulemused kehvad. Päritolul ei ole siin tähtsust,” rõhutas Wartiovaara.