Konkurent: haigekassa soosib maksuvõlaga haiglat

Haigekassa õendusabiteenuse riigihange on pidevate vaidlustamiste tõttu edasi lükkunud juba kolm korda – 16. juulil lõppema pidanud hanke uus tähtaeg on nüüd 13. august. Vaidlustaja on Hiiu Ravikeskus SA, mille juhatuse liikme Kaidi Vainola sõnul tundub, et haigekassa soosib hankega ekspoliitikule Anders Tsahknale kuuluvat maksuvõlaga haiglat PJV Hooldusravi.

PJV Hooldusravi on Keilas asuv haigla, millel on olnud juba mitu aastat ligi 800 000 euro suurune maksuvõlg. Viimase kahe nädala jooksul on võlg teinud uue hüppe ülespoole, küündides nüüd pea 950 000 euroni. Võimalus, et maksuvõlaga ettevõte saab hankes osaleda, on konkurendi tagajalgadele ajanud.

„Ma arvan, et meie ei oleks saanud nii pikalt maksuvõlaga toimetada,“ ütles Vainola, kellele tundub, et haigekassa soosib PJV Hooldusravi, kuna neil on omavahel lihtsalt soojemad suhted.

„Olukord on ebaaus,“ ütles Vainola, kelle sõnul on praegu PJV Hooldusravil konkurentsieelis – makse ei maksta, aga haigla toimetab ikka edasi. „Maksukoormus on suur kõikidel ettevõtetel, kel on üle 50 töötaja. Kui üks ettevõte lihtsalt ei maksa makse – no ei tundu teiste suhtes kena,“ märkis ta.

Vainola sõnul on Hiiu Ravikeskus haigekassa hanget korduvalt vaidlustanud, kuna selle tingimused tekitavad palju küsimusi. „See hange näeb natukene imelik välja,“ ütles ta. Tegu on esimese korraga, kui haigekassa otsib õendusabiteenuse partnereid riigihankega, kuid osalemise tingimused ei ole Vainola sõnul läbipaistvad. „Hankesse on tekkinud asjaolu, et selles saab osaleda ka saneerimisel ettevõte. Saneerimine on ju maksejõuetuse tagajärg,“ rääkis Vainola.

Tema sõnul on jäänud arusaamatuks, kuidas haigekassa kontrollib, et võimalik lepingupartner ka tegelikult oma saneerimiskava täidab. „Kas maksuvõla olemasolu kontrollitakse hanke esitamise kuupäeval või mõnel muul ajaperioodil ka? Väga lihtne on ju korraks võlg ära maksta, aga edaspidi jälle kaheksa kuud võlgu jääda,“ ütles Vainola. Tema sõnul oleks õiglasem ja ausam, kui haigekassa vaataks ettevõtte maksekäitumist üleüldse, mitte vaid hanke toimumise ajal.

Veelgi enam hämmastab Vainolat maksuameti käitumine – tundub, justkui maksamet hellitaks PJV Hooldusravi, tulles ettevõttele alati vastu, mitte nõudes võlga välja. „Tegemist on ikkagi Eesti ühe suurima maksuvõlglasega, kelle maksuvõlg on olnud äärmiselt pikaajaline ning ajas kasvav,“ ütles ta.

„Haigekassa ei ole meile selgeid vastuseid andnud,“ lisas Hiiu Ravikeskuse juht. Pärast igat hanke vaidlustamist on haigekassa muutnud pisut tingimusi, kuid Vainola sõnul ei ole nad selgeid vastuseid ikka saanud. „Hankedokumenti muudetakse pidevalt ja väga omapäraselt ning tundub, et isikupõhiselt,“ lisas ta.

Vainola tõi selle kohta ka näiteid. Esiteks, kui enne riigihanke väljakuulutamist oli haigekassa nõukogule kinnitamiseks esitatud väga konkreetne üldise majandusliku seisundi hindamise alus, siis hiljem muudeti see kriteerium mittehinnatavaks ehk Vainola sõnul sai sellest lihtsalt sõnakõlks. "Samuti ilmus vaidlustamise järel hankedokumenti salapärane ühispakkujate termin jne. Valikupartneritest on teadaolevalt saneerimismenetluses seejuures ainult üks pakkuja ehk PJV Hooldusravi SA," ütles ta.

Varem on tulnud nii haigekassalt, maksuametilt kui ka PJV Hooldusravilt endalt signaale, justkui ei saa haiglalt maksuvõlga sama jõuliselt sisse nõuda kui mõnelt teiselt ettevõttelt, kuna vastasel juhul jäävad kannatajaks haigla patsiendid. Vainola sõnul ei ole sel hirmul aga tegelikult tõepõhja all. „PJV-l on õendusabiteenuses 80–100 patsienti. Tallinna ümber pakub sama teenust mitu haiglat ja nende teenindamise võimekus on olemas,“ ütles ta. „Lageda taeva alla patsiendid ei jääks,“ lisas ta.

Tema sõnul on suurem risk pigem selles, kui nii suurel asutusel on nii pikalt maksuvõlg. „Üks asi on maksuvõlg, teine asi on see, et me ju ei tea, kuidas on asutuses lood näiteks ravimite ja toitlustuse kättesaadavusega,“ märkis Vainola.

PJV Hooldusravi juhatuse liige Lee Padrik tunnistas, et kuigi juuni alguses avaldas ta lootust, et maksuvõlg saab 2. juuliks tasutud, on endiselt veel kõik lahtine. „Üritame praegu sellega põhjalikult tegeleda. Kõik asjad võtavad natukene aega, aga loodame, et saame paari nädalaga asjad korda,“ ütles ta.

Padriku sõnul on PJV Hooldusravile vaid positiivne, et Hiiu Ravikeskus aina hanget vaidlustab, kuna nad saavad sedasi pidevalt maksuvõla tasumiseks aega juurde. „Praeguses olukorras on aeg meile oluline,“ ütles ta.

Padriku sõnul suhtleb haigla intensiivselt maksuametiga, et asjad korda saaks. Paraku ei ole maksuamet Padriku sõnul kompromissiks valmis – haiglalt nõutakse, et võlg makstaks korraga ära. „Maksegraafikuid nad näha ei taha,“ märkis Padrik. „Maksuametilt on tulnud negatiivsed otsused, kuid vaatamata sellele me ikka püüame,“ lisas ta.

Haigla maksuvõlg on kasvanud viimastel nädalatel pea 200 000 euro võrra, küünides pea 950 000 euroni. Padriku sõnul lisandusid võlale juurde veel mõned üleval olnud vaided. Ta lisas, et ta ei saa praegu veel rääkida selgetest lahendustest, mida haigla teha kavatseb. „Loodan, et mingit sotsiaalset katastroofi ei juhtu ja saame haiglat edasi pidada ka nii, et ükspuha kes haiglat lõpuks peab või kuidas asjad lähevad,“ rääkis ta. „Kinni haiglat ei pane."

Kuna haigekassa otsib esimest korda õendusabiteenuse partnereid riigihanke, mitte tavalise konkursi kaudu, ei suuda Padriku sõnul haigekassa ka ise hanget praegu hallata. „Hange on haigekassale endale ka paras pähkel,“ ütles ta. Tema sõnul on hankes palju protestimise võimalusi ja seepärast see ka pidevalt edasi lükkub.

PJV Hooldusravi kuulub ekspoliitikule Anders Tsahknale, keda on läbi aegade saatnud mitu skandaali. On räägitud, et kunagi Reformierakonda kuulunud Tsahkna oli sotsiaalministeeriumis nõunikuna tööl samal ajal, kui talle kuuluvale haiglale määrati suur eurotoetus, millega haigla üles ehitada. Kas ka tegelikult mingit huvide konflikti oli, on jäänud praeguseks tõestamata.

Küll aga pidas keskkriminaalpolitsei Tsahkna eelmisel aastal kinni soodustuskelmuse kahtlustusega. Riigiprokurör Eve Olesk selgitas eelmisel aastal, et kahtlustuse järgi esitas SA PJV Hooldusravi juhatuse liige Anders Tsahkna sotsiaalministeeriumile taotluse tema ettevõttele kuuluva Keila Haigla hoonete osaliseks rekonstrueerimiseks, teades, et taotluses esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ja taotluse koostamise eesmärk oli pettuse teel toetust saada. Samuti kahtlustatakse Tsahknat rahandusministeeriumile teadvalt ebaõigete andmetega toetuse väljamaksetaotluste esitamises. Soodustuskelmuses peeti kinni kokku kolm meest ja kelmuse kogumahuks peetakse 3,9 miljonit eurot.

Tsahkna oli aastatel 2001–2004 Tallinna sotsiaalvaldkonna abilinnapea. Aastatel 2008–2009 oli ta tööl sotsiaalministri nõunikuna. Sel ajal olid sotsiaalministrid Reformierakonna liikmetest Maret Maripuu ja Hanno Pevkur.

2009. aastal esitati Tsahknale korruptsioonikahtlustus mõjuvõimuga kauplemises. Kuriteos kahtlustatav sotsiaalministeeriumi nõunik Anders Tsahkna esitas tollal haigekassale vajaliku määruse kinnitamise tingimusena nõudmise, et vastutasuks peab sõlmima ravikindlustuslepingu tema õemehe osalusega Tallinna vähikliinikuga. 2009. aasta juunis kinni peetud Tsahkna lasti järgmisel päeval tagasi vabadusse.

Samal aastal kirjutas Äripäev, et Tsahkna oli juba aastaid ametlikult meditsiiniäris sees olnud, aga teadjad sosistavad ka mitmest varjatud osalusest. Samuti vihjati, et kuigi Tsahkna oli ametinimetuse järgi sotsiaalministri nõunik, võis teda ka minister Maripuu ajal nimetada portfellita tervishoiuministriks, kes osales aktiivselt ministeeriumi juhtimises ning oli tervishoiusüsteemi puudutavate oluliste otsuste langetamise juures. Loe pikemalt Tsahkna minevikust siit. Käesoleva artikli valmimisel ei õnnestunud Äripäeval Tsahknaga kontakti saada.