Tarbijahinnaindeksi muutus oli juulis võrreldes juuniga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,5%, teatab statistikaamet.
- Foto: PantherMedia/Scanpix
Kaubad olid eelmise aasta juuliga võrreldes 2,9% ja teenused 4,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 10,1% ja mittereguleeritavad hinnad 1,7%.
Mulluse juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eluase, mis andis kogutõusust ligi kolmandiku. Sellest omakorda üle poole tõi kaasa kodudesse jõudnud elektri 16,9% kallinemine. Üle neljandiku kogutõusust andis mootorikütus. Bensiin oli 19,3% ja diislikütus 16,8% kallim kui 2017. aasta juulis. Suuremat mõju indeksile avaldas veel alkohoolsete jookide 9% ja tubakatoodete 7,6% kallinemine. Võrreldes eelmise aasta juuliga on õlu kallinenud 11,7%. Toidukaupadest on mulluse juuliga võrreldes enim kallinenud külmutatud puuvili ja marjad (26%) ning munad (22%) ja odavnenud kartul (30%) ning suhkur (23%).
Juuniga võrreldes olid juulis tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks ühelt poolt rõivaste ja jalatsite soodusmüügid ning teisalt eluase, kus kodudesse jõudnud elekter kallines kuuga 5,8%. Suuremat mõju kuumuutusele avaldasid veel alkohoolsed joogid, mis juunikuiste soodushindade lõppemise järel kallinesid 3,1%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaamet teatas täna, et tarbijakorv kallines juulis aastaga 3,5%. Eestis oli hinnakasv märksa kiirem kui euroalal keskmiselt (2,1%), aga ka võrreldes Läti ja Leeduga (vastavalt 2,7% ja 2,1%), analüüsib Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus juuni 4 protsendilt juulis 3,5 protsendile. Euroalas kiirenes inflatsioon juulis 2,1 protsendini, mis on viimase viie aasta kiireim.
Juuli hinnatõusu, mis ulatus 3,5 protsendini, panustasid enim eluasemekulud: tõusid nii üüri kui elektri hinnad, kommenteeris Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Töötukassa peale mõeldakse enamasti siis, kui räägitakse töötusest, koondamistest, maksude tõstmisest või koolitustest. Vähem tuleb jutuks aga tööturuasutuse tase ja võrdlus teistega, eelkõige muidugi naabritega.