Chemi-Pharmi juht: eksimist ei tohi karta

Kristo Timberg (30) hakkas puhastusvahendeid tootvat Chemi-Pharmi juhtima 2014. aastal, olles toona vaid 26aastane. Esimestel tööpäevadel vaatas ta ettevõtte numbreid ja ütles, et selle tehasega pikalt välja ei vea. “Ütlesin otse välja, et viie aasta pärast oleme uues tehases, aga mul ei olnud siis aimugi, kas oleme või ei ole. Nüüd tuleb välja, et ikka oleme,” meenutab Timberg ja lisab, et uude tootmishoonesse kolitakse juba 2019. aasta alguses.

Timberg ütleb, et juhtimiskogemust on tal vaatamata noorusele kogunenud juba üksjagu palju. Vahetult enne Chemi-Pharmiga liitumist teenis ta leiba KPMGs ärinõustajana. Timberg esineb ka 22. novembril toimuval konverentsil “Tööstuse Äriplaan 2019”.

See algas siis, kui tahtsin keskkoolis õpilasfirmat teha. Küsisin konsultandilt, kelleks oli üks vanem õpilane ja kellest nüüd on saanud asjalik ärimees, et mida peaks edasi tegema või õppima. Ta ütles, et tee õpilasfirma ja saad teada, kas sulle ettevõtlus meeldib või ei meeldi. Sealt see alguse saigi ja pärast seda olen tegelenud juhtimisega erinevate nurkade alt.

Erinevad nurgad tähendab seda, et olen juhtimist õppinud ning õpetanud ja koolitanud ka teisi. Olen juhtinud erinevaid organisatsioone ja korraldanud üritusi, olen reservohvitser ja tegutsen aktiivselt kaitseliidus, kus mul on samuti üksus juhtida. Kõik need tegevused õpetavad.

Juhtimine ei ole minu jaoks midagi sellist, mida saab kuskilt ühest kohast õppida. Mida rohkem oled teinud erinevaid asju, seda parem.

Kindlasti andis mulle hea põhja nõustamistöö KPMGs, kus nägin lühikese aja jooksul palju organisatsioone nii era- kui avalikust sektorist. Pärast KPMGd 2014. aastal liikusin Chemi-Pharmi, kus tuli teha samm edasi ehk ise välja mõelda ja ise ka ära teha. Seal ma nüüd toimetan.

Jah, tean, et olen noor juht. Noorus tekitab mõnes riigis ja kultuuris ka raskusi. Näiteks Aasias juhtide noorust tihti ei aktsepteerita.

Kindlasti on üks pool inimesed. Kõik otsused ja tegevused peavad olema inimestekesksed, sest juhitakse ju inimesi. Inimestega tuleb alati arvestada.

Üritan alati lähtuda sellest, kuidas olla hea juht. Mõtlen, kuidas inimestega läbi saada ja kuidas kõik neile “söödavamaks” teha. Mõtlen alati sellele, kuidas mina saan juhina aidata töötajaid ja mida mina saan teha selleks, et nende töö oleks lihtsam – see ongi minu töö.

Kindlasti on õppetunde olnud palju. Juhtub ikka asju, mis lähevad vähem või rohkem halvasti või paremini – see käib asja juurde. Eksida ei tohi karta! Näen seda väga palju.

Nõustajana nägin palju olukordi, kuidas juhid ettevõtetes käituvad ning mida ja kuidas nad teevad. Eksimine on täiesti loomulik. Kui juhid kardavad eksida, siis nad ei julge ka otsustada.

Ma olen astunud igasugustesse ämbritesse, aga nendest olukordadest tuleb õppida, kiiresti edasi liikuda ja vead ära parandada.

Tal on pikk kogemus erinevates valdakondades. Erialalt on ta arst, aga õppinud ka juhtimist ja rajanud oma ettevõtte. Ruth on tubli ja samas väga konkreetne juht. Ta on hästi sõbralik ja soe inimene, kes saab kõigiga hästi läbi. Teda armastatakse.

Kõik suuremad asjad ja otsused katsume omavahel läbi arutada. Viimasel ajal ei jõua seda nii tihedalt teha kui tahaks, sest Ruthil on päris palju kohustusi. Ta on Tartu Ülikooli nõukogu esimees, kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige ja veel mitmes kohas ametis. Ei näe teda tihti, aga suuremad otsused arutame ikka läbi. Meil on omavahel ära jaotatud, kes mis valdkondadega tegeleb ja sellest katsume kinni pidada.

Ma arvan, et oleme väga julged ja teistmoodi ei kujutaks seda ettegi. Minu jaoks on muutumine täiesti normaalne asjade käik. Need, kes kogu aeg ei liigu ega muutu, jäävad ühel hetkel teistele jalgu.

Olen ka teiste ettevõtete juhtidega rääkinud ja mitu korda on muudatused jutuks tulnud. Pigem vaadatakse meie poole nii, et meil on samal ajal rohkem muudatusi kui neil.

Mul ei ole kunagi olnud sellist ühte eeskuju. Kõik inimesed, kes su elus on ja läbi käivad, õpetavad sulle midagi. Minu jaoks on oluline võtta kõikidelt inimestelt need asjad, mida sa kasulikuks pead.

Aga olen müünud USAs raamatuid, nagu paljud Eesti noored. Käisin seal koos šotlastega, kuna olen Šotimaal õppinud. Minu juht oli šotlane ja tema oli mulle suureks eeskujuks inimestega suhtlemise ja pühendumuse poolest. Ükskõik kui kiire tal oli, alati jõudis ta kõik ära teha ja alati oli tal aega ka töötaja jaoks eraldi. See oli imetlusväärne! Juht ei tohi unustada, et töötajate probleemid on ka tema probleemid.

Katsun seda aega iga päev leida. Oma vigu tuleb tunnistada ja natuke aega tagasi pidingi seda tegema – ma ei ole osale inimestele viimasel ajal palju tähelepanu pööranud, osale aga rohkem. Mõnes mõttes on see ka teadlik, sest on ju näha, kus on rohkem suhelda vaja.

Kuid mul on päevi, kus ma käin lihtsalt ringi ja räägin inimestega. Siis tundub päeva lõpus, et ma ei olegi muud teinud, kui lihtsalt jutustanud, aga tegelikult on see väga vajalik.

Minu jaoks on oluline, et inimene säraks, tahaks ise asju teha ja tunneks huvi. Ma ei otsi oma tiimi vaikseid tiksujaid, kes lihtsalt tahavad kuidagi ära olla. Me otsime säravaid talente ja seetõttu on meil raske ka inimesi leida – ehk on meil latt ka liiga kõrgel. Arvan, et meil on praegu koos väga hea meeskond.

Kindlasti ei ole meil nii suur vajadus, kui võrrelda näiteks Transferwise’iga või mõne teise suurema ettevõttega, kes palkavad kuus 30 või 50 inimest.

Aga viimastel aastatel muutub see järjest pidevamaks – ikka ja jälle keegi kuskil vahetub ning kuskil on mingit kompetentsi juurde vaja. Viimased paar aastat oleme pidevalt kedagi otsinud.

Sellest ilmselt ei ole mõtet rääkidagi, et tööstuses on nagunii tänapäeval inimesi pea võimatu leida.

Ma tean, et kõigil, kes tootmisega tegelevad, on täpselt sama häda. Seda enam tuleb panustada sellesse, miks inimesed üldse peaks sinu ettevõttesse tahtma tööle tulla. Meil on sellega hästi, et ühest küljest inimesed vahetuvad, ent teisalt on töötajate liikumine väike – meil on töötajaid, kes püsivad 5, 10 ja 15 aastat.

Meie puhul on ilmselt see lahe peretunnetus – hoiame üksteist, kõik teavad kõiki, sünnipäevi ja pidusid peame koos. See lõpuks taandub heale juhtimisele, töötajad ootavad head juhtimist. Kui juhid on mõistlikud ja hoiavad ning motiveerivad ja inspireerivad inimesi, siis inimesed tahavad asjadega kaasa tulla.

Jah, praegu on prioriteet meie enda tehase ehitamine Eestis. See on suur ettevõtmine. Esiteks ehitamine ja projekteerimine, sealt edasi juba kolimine ja protsesside töölepanek. Uus tehas valmib 2019. aasta jaanuaris. Vana tehas on kitsaks jäänud ja ei võimalda enam teha neid asju, mida me tahame.

Tegeleme ka automatiseerimisega. Oleme viimased paar aastat tegelenud igasuguste IT-süsteemide arendamisega. Kui varem käis meil väikeettevõttena kõik paberi ja pliiatsiga ning info asus erinevates Exceli tabelites, siis nüüd oleme ehitanud ühtse süsteemi, mis katab kõik tegevused – lao, tootmise, labori, sissetuleva ja väljamineva info. Andmeid koguneb meil päris palju ja minu jaoks on andmed kuld.

Võib-olla ei oska me andmetega veel nii palju peale hakata, kui tahaks, aga eks see kõik on õppimisprotsess – proovime, ei tule välja, ja proovime uuesti. IT on kõige alus ja seda olen ma ka teistele rääkinud, et ettevõtetel, kes praegu ei investeeri IKT-lahendustesse ja andmebaaside korrastamisse, muutub järgmise 5–10 aasta jooksul olemine väga keeruliseks. Kõik suured panevad täie auruga ja mitte ainult IKTsse, vaid ka robootikasse.

Väikeettevõtted, kes tahavad paberiga hakkama saada, peavad lihtsalt suurema puhvri jätma nii hinnas kui muudes asjades. See paneb nad kehvemasse olukorda.

Uue tehase investeering on suurusjärgus 3–4 miljonit eurot.

Jah, tahame selle ära müüa. Otsime praegu ostjad.

Uus hoone on samuti meie oma. Arvutasime, kas tasub olla omanik ja finantsiliselt tuli nii paremini välja. Ehitame selle ise.

Ootaks mõistlikku suhtumist ettevõtluskeskkonda. See, mis on viimaste aastatega tehtud, on kiiresti rabistamine. Enamikule ettevõtetele pole see head teinud. Ettevõtluskeskkond on muutunud ebastabiilseks ja keegi ei tea enam, mida täpselt oodata. Küll muudetakse ühte maksu, siis teist maksu, seejärel tuleb mingi piirang. Katsuks natuke stabiilsemalt! Lõpuks on ju ettevõtjad need, kes riigile tulu toovad. Raha ümberjagamine ei ole kedagi rikkamaks teinud.

Eks ikka, ootame tegusid. Jutt on ju kogu aeg olnud, et eksport on oluline, aga samas sellele järgnevad teod ei aita jälle kuidagi kaasa.

Ettenägelikkust. Tahaks uskuda, et riigikogu ja valitsus mõtlevad 10–20 aastat ette, mitte ei ela nelja-aastases tsüklis ega tee kaheaastaseid tegusid. Reaalsus on see, et maailm on avatud ja tahaks ka väliseksperte kaasata. Kinnine keskkond ja oma konnatiigis istumine kedagi edukaks ei tee.

Üks on tehnoloogiline pool – tehas ja protsessid käima saada. Tahame juhtimissüsteemi selgemaks saada ja siis vaatame, kuidas saame automatiseerida ja robotiseerida. Teine fookus on aga uued väärtust loovad valdkonnad – tegeleme pidevalt ka tootearendusega.

Rohkem tööstusega seotud uudiseid leiad saidilt tööstusuudised.ee