Kukesamm lähemale spetsialistipõua leevendamisele

EAS annab tööandjale välisvärbamise toetusega 2000 eurot iga välismaalt värvatud IKT-spetsialisti Eestisse kolimisega seotud kulude katmiseks. Seni on toetus välja makstud kaheksa Eestisse tööle asunud töötaja kohta, pea sama palju eelmisel nädalal esitatud taotlusi on menetluses.

USA internetiturvalisuse ettevõtte Malwarebytes Tallinna kontori direktori Fernando Francisco sõnul aitab EASi toetus neil tasuda töötaja ümberpaigutusega kaasnevaid kulusid – töö- ja elamisloaga kaasnevad riigilõivud, ravikindlustus, lennupilet, lühiajaline majutus, pangakaardi avamine ja muu selline. "Siiski on Euroopas riike, kelle toetused on üsna palju suuremad: näiteks Iirimaa, Poola ja Saksamaa,” tõdes ta.

Francisco leidis, et rahaline toetus on mõistlik, aga ettevõtted oleksid Eestisse investeerimise suhtes paremini meelestatud, kui toetus oleks 3–5 korda suurem. “Pikas perspektiivis on see riigile suure tootlusega investeering: rohkem ettevõtteid oleks huvitatud Eestis kasvamisest, rohkem oskuslikke talente koliks oma peredega siia, mis omakorda mõjutaks positiivselt majandust.”

Välismaalt värbamine on Francisco sõnul aina kulukam, kuna välisvärbajate tasud on paari aastaga tohutult kasvanud. Paljudel juhtudel on tasud lausa kahe- või kolmekordistunud. “Õnneks on meil Eestis professionaalseid välisvärbajaid, kes on suutnud meile sobivaid kandidaate tuua. Siiski oleme palju tööd teinud ise, näiteks loonud välisriikide värbajate võrgustiku, ja see on olnud aeganõudev.”

Francisco viitas, et ettevõtted võidaksid paremast rahvusvahelisest värbajate võrgustikust ja EAS saaks sellele kaasa aidata, tuues ettevõtted, talendid ja värbajad kokku. “Osa sellest tööst on juba tehtud, aga väga palju on veel tegemata.”

Malwarebytes on Eestis välisvärbamise toetust kasutanud paari töötaja jaoks. Kuna sel suvel on nad Eestisse toonud arvestatava arvu talente, plaanivad nad järgmise aasta alguses uuesti toetust taotleda.

Ettevõte Lumin palkas EASi toetuse abil arendaja Ukrainast. Lumini juhtivpartneri Kristi Hioni sõnul on töötaja pealt makstav 2000 eurot tema Eestisse toomisega kaasnevate kulude korvamisel abiks, kuid toetus üksi välismaalt rohkem töötajaid värbama ei pane. Hion leidis, et kõige rohkem oleks riigilt vaja tuge inimese integreerumisel meie ühiskonda ning väiksemat bürokraatiat. “Kõige olulisem on sotsiaalne infrastruktuur, tervishoid, lastele koolid-lasteaiad. Meie toome siia vanemspetsialiste, kellel on üldiselt juba pered ja lapsed. Kogu ümberasumise protsess peaks olema ka paberimajanduse poole pealt võimalikult lihtne ja kiire.“

Toetust taotledes olid Hioni sõnul mõned nüansid, mis tekitasid kõhklusi, kui hästi need toimivad. Ta märkis, et välismaalt tulnud töötajad peavad näiteks tooma väljavõtte Eesti Hariduse infosüsteemist, tõendamaks, et nad ei ole Eestis õppinud kolme aasta jooksul enne taotleja juurde tööle asumist. Samuti tuleb võtta väljavõte maksu- ja tolliameti registrist selle kohta, et nad ei ole Eestis töötanud kolme aasta jooksul enne taotleja juurde tööle asumist. “Selleks, et töötajale selgitada, mida täpselt vaja, tuli endal protsess läbi teha. Kuna meie inimene oli ise initsiatiivikas, oli see lihtsam, aga suuremates ettevõtetes võib see kaasa tuua olulist halduskoormust.”

Taxify Tallinna kontori kõigist töötajatest on välismaalastest IT-spetsialiste 12 protsenti. Taxify personalispetsialist Kadi Lutter ütles, et välisvärbamise toetust on nad taotlenud korra ning praegu esitavad teist taotlust.

Lutteri sõnul on vara veel toetusele lõplikku hinnangut anda, sest selle taotlemine algas sel kevadel. Kui aga esmaseid mõjusid vaadata, saab Taxify Lutteri sõnul pakkuda IT välisspetsialistidele atraktiivsemat ja konkurentsivõimelisemat tuge sisseelamisel. “See mõjutab kindlasti positiivselt välismaal elavate spetsialistide Eestisse kolimise otsust.“

Lutteri hinnangul ei pruugi spetsiifilised meetmed kõigile välistööjõudu värbavatele tööandjatele sobida, kuid konkreetne rahaline toetus aitab ühtviisi kõiki.

EASi Work in Estonia programmi juht Kaidi-Kerli Kärner ütles, et toetus võiks anda ettevõtetele välismaalt värbamiseks indu juurde, nii et saab kaaluda lisategevusi, mis aitavad edukamalt spetsialiste Eestisse meelitada.

Lisaks toetusele on Kärneri sõnul oluline üle vaadata ka paljud riigi ja omavalitsuste teenused, mida välismaalased kasutavad. Näiteks on meil vaja rohkem perearste, kes oleks valmis teenindama ingliskeelseid patsiente, rohkem ingliskeelseid lasteaia- ja koolikohti ja paremat ligipääsu olulisele informatsioonile.

“Mida kergemini välismaalane saab aru sellest, kuidas Eestis asjad käivad, seda kiiremini kohaneb ta ühiskonnaga ja saab ka töösse rohkem panustada. Samuti ei pea siis tööandja oma personalijuhi aega kulutama, et ühest riigiasutusest teise joosta ja uue töötaja dokumente korda ajada,“ rääkis Kärner. Ta lisas, et välistalentide sisseelamise sujuvamaks muutmiseks avab EAS sügisel rahvusvahelise maja, kust välismaalasest spetsialist saab infot Eesti elu-olu ja asjaajamise kohta.

Kolme aastaga tahetakse Eestisse meelitada 2000 IKT-spetsialisti. Kuna toetus avati kevade lõpus ja sellele tuli otsa puhkuste aeg, on Kärneri sõnul hakanud paljud ettevõtted taotlusi ette valmistama alles nüüd. EASile teadaolevalt laekub lähiajal kümneid taotlusi mitmest tuntud Eesti IT-ettevõttest.

Ühtegi taotluse mitterahuldamise otsust ei ole Kärneri kinnitusel veel tehtud, küll ei ole aga osa taotluste puhul kõik spetsialistid tingimustele vastanud: ta ei ole kas piisavalt kaua Eestis töötanud, on siin juba varem õppinud või on ta brutopalk olnud väiksem kui 2000 eurot, mis välistab toetuse andmise.