Ossipenko hanitas prokuratuuri teist korda

Viru ringkonnaprokuratuur esitas juulis süüdistuse suures maksupettuses Ossipenko pere ettevõtetele Uikala Prügila, Ekovir ja N&V, süüdistuse said ka firmade endised juhid. N&V omanik on Nikolai Ossipenko, Uikala Prügila ja Ekovir kuuluvad tema abikaasale Natalia Ossipenkole.

Kuid seepeale kustutati süüdistuse all olnud N&V äriregistrist ning sama nime all tegutseb edasi juba uus juriidiline keha. Kriminaalmenetluse seadustiku järgi välistab kriminaalmenetluse juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava lõppemine.

„Meie jaoks on tegu uudse olukorraga, mis vajab põhjalikumat analüüsi – kas ja kuidas on N&V kriminaalvastutus siiski võimalik. Lahenduse saab see küsimus ilmselt kohtuasja eelistungil,“ tunnistas Viru ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova.

Lisaks on prokuratuuris eeluurimise faasis ka teine kriminaalasi, Narva linna peatänava Tallinna maantee rekonstrueerimise hanke ümber toimunu. Eelmise aasta septembris pidas kaitsepolitsei kinni hanke eest vastutanud Narva linnamajandusameti vanemspetsialisti Toomas Mägi, kaks N&V töötajat ning omaniku ehitusjärelevalvet teinud inimese. Väidetavad rikkumised on seotud omanikujärelevalve puudustega, mille tulemusena ei vasta ehitus esitatud kvaliteedinõuetele.

Viru ringkonnaprokuratuur ei kommenteerinud, kas selles asjas kahtlustatakse N&Vd või mitte.

Nii kustutatud kui ka uue N&V juhatusse kuulunud praegune Uikala Prügila juhatuse liige Marika Korsten palus küsimused kirjalikult saata, kuid vastuseid neile mitme päeva jooksul temalt ei tulnud.

Varem on Ossipenko firma juba korra kestavahetuse abil kriminaalmenetlusest pääsenud, kui 2014. aastal lõpetati uurimine ASi N&V suhtes. Toona oli kohtusse jõudnud Kohtla-Järve linnajuhtide kriminaalasi, milles selgus, et Kohtla-Järve linn maksis tänavaremondi aktides esitatud valeandmete tõttu Ossipenko firmale 851 983 eurot enam, kui N&V-l olnuks õigus saada.

Juriidilise trikiga ühendati AS N&V uude äriühingusse, mis kannab nime OÜ N&V. Sinna liikus ka kogu ettevõtte vara. Vana N&V aga kustutati äriregistrist.

Prokurör Kalmer Kask leidis tookord kohtuistungil, et tegemist oli sammuga, mille ainus eesmärk oli N&V väljaviimine süüdistatavate nimekirjast ning Eesti seadusandlus ei ole näinud piisavalt vahendeid taolise olukorra välistamiseks. Kehtivas seadusandluses on selline ühinemisel, jagunemisel ja likvideerimisel ja sellega kaasneva registrist kustutamise korral kohaldatav juriidilise isiku suhtes menetluse lõpetamine, nentis Kask.

„Kuigi mulle nimetatud samm absoluutselt ei meeldi ja ma ei saa sellega nõustuda, pean ma sellega leppima,“ tuli prokuröril tõdeda.

Vähe sellest. Kuna kriminaalasi lõpetati, siis vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tuli riigil hüvitada ka N&V kaitsjatele tehtud kulutused 21 042 euro eest.

Kui Äripäev poolteist aastat tagasi firmade kestavahetamisega kriminaalkaristuse pääsemise probleemist kirjutas, lubas justiitsminister Urmas Reinsalu lähikuudel vastava seadusemuudatuse algatusega välja tulla.

„Selline olukord ei ole kindlasti õige ning isikuid, kes kasutavad kuritahtlikult tavaolukorras normaalseks majandustegevuseks mõeldud seaduse võimalusi, peab takistama,“ nentis Reinsalu siis.

Ministri sõnul on seaduse muudatusettepanekud seotud kriminaalmenetluses kohaldatava piiranguga juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise ja likvideerimise takistamiseks, kui see juriidiline isik on menetluses kahtlustatav või süüdistatav.

Vahepeal on poolteist aastat vett merre voolanud ning eelnõu on praeguseks läbinud kooskõlastusringi. Justiitsministeerium analüüsib saadud tagasisidet, mille pinnalt täiendatakse eelnõud ning eelduslikult peaks eelnõu jõudma sügisel valitsusse.

Ministeeriumi teatel pakuti probleemi ühe lahendusena, et juriidilisel isikul keelatakse kriminaalmenetluse – nii kohtueelse- kui ka kohtumenetluse – ajal jaguneda, ühineda või end likvideerida. Prokuratuuril oleks võimalik põhjendatud juhul siiski juriidilise isiku jagunemist, ühinemist või likvideerimist lubada.

Lisaks pakuti välja täiendav kriminaalmenetluse tagamise vahend, mis võimaldaks kohtu loal kriminaalmenetluse tagamiseks keelata juriidilisel isikul kindlate tehingute tegemine. Selle kohaldamine oleks põhjendatud, kui on alust arvata, et juriidiline isik püüab tehingu tegemise kaudu karistamist vältida või seda ebatõhusaks muuta. Näiteks ettevõtte ülemineku korral.

„Kehtiv riigihangete seadus näeb juba aastast 1995 ette, et ettevõtjatega, keda on karistatud näiteks maksualaste pettuste või korruptsiooni kuritegude eest, on hankijatel keelatud riigihankelepinguid sõlmida. Sama kehtib ka siis, kui karistatud on näiteks ettevõtja juhatuse liiget. Kuna Eesti õigus võimaldab pakkujatel süüdimõistva otsuse lähenedes luua uus ettevõte või vana ettevõtja jagunemise teel n-ö alustada uues kehas, siis jätkavad samad inimesed riigihangetel osalemist ning hankijatel puudub õigus selliseid ettevõtjaid hankest kõrvaldada.

Riigikohtu järjepidev praktika kinnitab samuti, et kui vanast ühingust tulevad uude ühingusse üle töötajad ja seadmed, mille kaudu on uuel ühingul konkreetne teenuse osutamise või muu sarnane kompetents, võib uus ettevõtja tugineda varasema, kohtulikult karistatud ettevõtja kogemusele. Sisuliselt tekib olukord, kus ühingud kõnnivad kehast kehasse, jättes maha kõik pahateod, võttes kaasa vajalikud referentsid riigihangetel osalemiseks.

Küsimusele, kas riigihangete õigus peaks takistama sellist kehast kehasse kõndimist, tuleb vastata aga laiemalt kui üksnes riigihangete õigust silmas pidades. Riigihanke õiguse kontekstis tundub selline keeld muidugi õigustatud – riigihangete kaudu suunatakse igal aastal ettevõtjatele maksumaksja raha, mis võrdub umbkaudselt 25% riigieelarve ehk 2 miljardi euroga. Seega on ühiskonnal õigustatult ootus, et kõikide ühist raha jaotatakse eetiliselt ja ausalt. Teoreetiliselt oleks võimalik lahendusena kaaluda referentside üleminekul varasema paturegistri kaasaminekut.

Samas ei ole võimalik ettevõtjate ühinemise ja jagunemise õigust vaadelda üksnes läbi riigihangete õiguse. Euroopa Liidu õiguse üks alustalasid on asutamisvabadus ning ka Eesti liberaalse majanduse üks olulisi aluspõhimõtteid on, et igal ettevõtjal on õigus kujundada oma majandustegevust, sh otsustada selle üle, millises vormis tegutseda ja kui kaua. Seega tekib küsimus, kas mõne riigihangetes osaleva ebaausa ettevõtja tõttu on mõistlik keelata kohtulikult karistatud ettevõtjatel jagunemast, ühinemast või uut juriidilist keha luua. Praegu puudub Eestis analüüs selle kohta, millised oleksid mõjud Eesti majandusele, kui ühingutel puuduks õigus vastavalt oma vajadusele oma majandustegevust ümber korraldada. Puudub ka selge arusaam selle kohta, kui suur on tegelikult probleem selliste ebaausate ettevõtjatega.

Aeg-ajalt annavad meedias tooni üksikud õiglustunnet väga riivavad juhtumid, kuid sellised juhtumid on praktikas pigem harvad. Statistikat eraldi koostatud pole. Igal juhul tuleks vältida olukorda, kus ühte probleemi, mille suurust täpselt tegelikult ei teata, minnakse lahendama hinnaga, mille suurust me samuti ei tea.“