Alexela juhatuse liige Alan Vaht leiab, et Tallinnas avatud Taxify tankla on seda vaid formaalselt, kuna kütusemüügiluba sõidujagajal pole ja veel mõne aja eest oli tankla Olerexi värvides.
- Alexela juhatuse liige Alan Vaht. Foto: Raul Mee
"See on vana Peterburgskaja tankla. Neil oli neid kaks, teine oli Kadaka Selveri juures. Taxifyl pole kütusemüügi luba, seega kütusemüüja on endiselt Olerex. Kuna tankla on suhteliselt kehva koha peal nurga taga, ei saanud Olerex seda tõenäoliselt tööle ja nüüd on välja mõeldud kaval plaan, kuidas saada kliendid seal käima," leidis Vaht.
Taxify värvidesse sai tankla tema sõnul alles väga värskelt. "Eile täitsa juhuslikult sattus üks meie töötaja sinna kõrvalmajja ja nägi, kuidas teda üle kleebiti roheliseks. Kui ligi minna, on näha, et kleepsude tagant paistab kollane," märkis Vaht.
Miks Olerex ja Taxify sellise koostööga alustasid, Vaht arvata ei oska. Tema sõnul on teistest tanklatest odavama hinna hoidmine võimatu ülesanne. "See trikk on meile arusaamatu. Kütuseturg on hästi pingesse läinud aktsiiside tõusu tõttu, võideldakse iga liitri pärast. Oleme varem näinud, et mis iganes kampaaniaga välja tullakse, võtavad konkurendid selle üle – pannakse sama kütuse hind. See hommikuses pressiteates välja käidud hind levis juba üle Tallinna," sõnas ta.
Bensiini ja diisli pakkumine läheb Vahti meelest vastuollu ka Taxify üldise strateegiaga liikuda gaasikütusele. "Taxify soetas endale hiljuti sada uut CNG-kütusel autot, selles tanklas aga müüakse ainult bensiini ja diislit," märkis ta.
Vahti hinnangul võidavad Taxify käigust tarbijad. "Pressiteates oli sõnum, et sellega elimineeritakse konkurents. Mina sellest aru ei saa. Tegelikkuses selle sammuga konkurents läks ju veel tulisemaks. Mäletame hästi, mis juhtus, kui üks konkurent tegi hulgihinnapäevi üle kuu. Teised võtsid selle hinna üle, kellelegi ei anta hingamisruumi. On olnud ka olukordi, kus hinnad on tanklates langenud alla omahinna," märkis kütuseekspert.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”