Töösturid mures: kuulatakse huvigrupid ära ja edasi tehakse ikka nii, nagu endal parem

Kui rääkida aga võimalikust majanduslangusest või kriisist, siis kukuvad ka tööstussektori tellimused IT-sektorile. “IT ei suuda SKP-d nii palju tõsta, et majandus muutuma hakkaks. IT pakub tööstusele teenust ja kui tööstuste välispartneritelt enam tellimusi ei laeku, siis see tähendab, et meie ettevõtted ei osta enam nii palju IT-ettevõtete teenust.”

Tööstussektori põletavaim probleem on endiselt tööjõupuudus, millele pole praeguseni häid lahendusi leitud. Üks tõke on ka igal aastal aina kiiremini täituv rändekvoot, millega tööstusel tuleb arvestada, kuid mis IT-sektorit ei puuduta. “Tööstus pole saanud ühtegi lahendust, kuidas tegelikult seda probleemi lahendada. Näiteks Tööandjate Keskliit rõhub võõrtööjõu sissetoomisele ja antud hetkel lühiperspektiivis muud üle ei jäägi. Pikas plaanis peaksime tegelema esmalt automatiseerimisega ning seejärel digitaliseerimisega, sest automatiseerimise ja digitaliseerimise sünergia tulemusena läheb meil vähem tööjõudu vaja. Ainuüksi digitaliseerimisega me tööjõu probleemi ei lahenda ja tootlikkust ei kasvata.”

Võõrtööjõuga ongi Joosti sõnul praegu nii, et juurde ei lubata tuua ning vastuargumentidena kasutatakse alati digitaliseerimist, automatiseerimist ja kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise vajadust. Joost leiab, et kvoodi alt võiks välja arvata aga sellised tööstussektori spetsialistid nagu väljaõppinud masinaoperaatorid, mehhatroonikud ja automaatikud.

“Päris seda meelt ma ei ole, et toome vaid kõige lihtsama töö tegijaid. Tööstus ei saa olla odavale tööjõule rajatud,” nõustub ta, “aga see ei ole ka miski, mis toimub üle öö. Automatiseerimine ja digitaliseerimine hakkab toimima viie aasta pärast, aga sinnani on meil samuti inimesi vaja.”