• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 04.10.18, 14:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Taxify juht lubab kopterisõitu taksoraha eest

Kui Euroopa Liit ja kitsamalt Eesti tehnoloogiat korralikult ette ei võta, siis muutume enamikus valdkondades ebatähtsaks, hoiatas Äriplaani konverentsil Taxify asutaja ja juht Markus Villig.
Taxify asutaja ja juht Markus Villig jõudis tänavu uustulnukana ka Äripäeva Rikaste TOPi, platseerudes neljandal kohal.
  • Taxify asutaja ja juht Markus Villig jõudis tänavu uustulnukana ka Äripäeva Rikaste TOPi, platseerudes neljandal kohal. Foto: Raul Mee
Alustuseks palus 24aastane Villig märku anda ja sai Äriplaani osalejatelt teada, et mõned osalejad saalis on ikka alla 25aastased ka.
"Kuidas on võimalik see, et siinsamas Eestis hakkab 19aastane kutt ehitama lihtsalt tehnoloogilist äppi ja siis viis aastat hiljem selle turuväärtus üle miljardi dollari? Et ta on E&Y aasta parim ettevõtja, ettevõtte käive on sadades miljonites ja kontorid 25 riigis?" küsis ta ja ütles, et vastus on väga lihtne – see on ainult võimalik tehnoloogiasektoris. Igal pool mujal on vaja väga palju kapitali, kogemust, kontakte ja kõike muud. "Tehnoloogia valdkonnas on kõigil võrdsed võimalused ja noortel on isegi paremad," tõdes Villig.
Kui vaatame Taxifyd või muid valdkondi, siis iga aastaga muutub mingi valdkond tehnoloogiapõhiseks. Viimase kümne aastaga on seda teinud näiteks meelelahutussektor, kommunikatsioonisektor, rääkimata turundusest, kus üle poole maailma raha käib Facebooki ja Google'i kaudu. "Ja see juhtub järgmise kümne aastaga pea kõigi sektoritega," hoiatas Villig.
Mis hakkab juhtuma transpordis?
Taxify keskendub just transpordisektorile, sest praegu lihtsalt ei ole ühtegi suuremat sektorit, kus saaks kümne aastaga rohkem ära teha.
Transport on Villigi sõnul tarbijate jaoks suuruselt teine valdkond. Üle maailma umbes 15% kogu tarbija kulutustest on linnas liikumise peale. Ülemaailmselt on selles sektoris aastas 11 triljonit eurot ja sellele kandideerib umbes kümme suuremat tehnoloogiaettevõtet, Taxify on üks neist.
Transport meeldib Taxifyle praeguse kehva olukorra pärast ja seetõttu, et selles on võimalik päris palju paremaks teha just tehnoloogia kasutamisega. "See on üks kõige suuremaid loodust kahjustavaid valdkondi ja teisalt on see üks kõige suuremaid ajakulusid, mis inimestel on. Ainuüksi Euroopa Liidus kulutab iga inimene päevas üle poole tunni ringiliikumisele ja see on peamiselt kasutu aeg rooli taga," selgitas Villig.
Näiteks Ameerika Ühendriikides on tema sõnul iga auto kohta umbes kümme parkimiskohta, Euroopas on see umbes kaheksa. See on mõttetu linnaruumi raiskamine, kui need autod ei peaks kogu aeg seisma, rääkimata sellest, kui palju kulutavad inimesed parkimiskohtade ostmisele. "Kõige hullem autodega on see, et sellele kulutatakse ülemaailmselt miljardeid ja 95% ajast autod lihtsalt seisavad. Paremad lahendused on enamus riikide jaoks juba olemas," ütles Villig.
Linnaruumis on Taxify andmetel ainult 2% teenindav transport. Aastaid on käinud kära selle ümber, et Taxify ja teised lahendused võtavad linnaruumi üle, aga reaalsuses ollakse alles 2% peal. Järgmise kümne aastaga võiks see Villigi sõnul liikuda neljandiku peale.
Platvormid kasvavad mitu korda aastas. Villig ütles, et Tallinnas on taksoturg kasvanud peaaegu kolm korda viimase viie aastaga ja see on tohutult kiiresti toimuv muutus.
Teine huvitav muutus on tema sõnul see, et ühistransport liigub ka platvormide peale. "Praegu on see aeglaselt muutuv sektor, milles tegelikult saab tehnoloogiaga palju ära teha. Me ju teame, kus inimesed on ja kuhu nad tahavad liikuda ning saame teekondi palju optimaalsemaks muuta," kinnitas Villig.
See muutus ei ole seotud ainult Eestiga. Taxify on 25 riigis, kus enamasti ollakse üks suurimaid või kõige suurem tegija. "Me näeme, et inimesed ei taha kulutada tankimisele, puhastamisele, parkimisele ja tahavad lihtsalt mugavat lahendust," sõnas Villig ja lisas, et suured muutused on toimumas ja selles liiguvad nii suured rahad, milliseid ei ole isegi tehnoloogiavaldkonnas varem nähtud.
Transpordiettevõtted on praeguseks kaasanud umbes kümme korda rohkem raha kui Facebook ja Google, kes tunduvad küll suured, aga pakuvad investoritele vähem huvi, sest nende võimalused on palju väiksemad.

Taxify äriplaan

Kus Taxify selles pildis on ja millest veendumus, et see nii kiiresti juhtub?
Vaatame oma statistikat ja selle alusel kasvas meie igakuiste sõitude arv eelmisel aastal umbes kümme korda. Sel aastal teeme umbes miljardi dollari eest sõite. Järgmisel aastal näeme, et see mitmekordistub. Umbes 20% on meie vahendustasu.
Me saame kasvada nii, et enamuses traditsioonilistest sektoritest sellist kasvu ei näe.
Kuhu Taxify liigub ja millele keskendub?
Võimalus on väga suur, aga tehnoloogiavaldkond on väga konkurentsitihe, kiiresti muutuv, heade arendusressurssidega ja Taxify ainuke võimalus edukas olla on keskenduda nii kitsalt kui võimalik.
Järgmised paar aastat keskendume inimeste liigutamisele linna sees.
Mis selles sektoris teha saab?
Sõidujagamises oleme viis aastat inimesi kokku viinud autodega. 2,5 aastat tagasi hakkasime otsima odavamaid sõidukeid. Ei ole ju vaja kaks tonni kaaluvat autot, et sõidutada ühte inimest ja nii hakkasime proovima Aafrika riikides mootorrattaid. Edaspidi plaanime ühes suunas liikuvaid inimesi panna mitu inimest ühte autosse või mikrobussi kokku. Me loome ühistranspordi ja takso vahepealset. Ühelt poolt ligi kaks korda odavam kui takso, aga samas oluliselt kiirem kui ühistransport. Hea hinnataseme tõttu liigutaks see linnatranspordi 2% pealt kiiresti 5% või 10% peale.
5 või 10 aasta pärast IT-platvormina teame üsna täpselt, kus ja kui palju inimesi liigub. Kui keegi tulevikus tahab Tallinnasse tuua isesõitva auto, siis tal on lihtne tuua see Taxify platvormile.
10–15 aasta pärast näeme droone ehk elektrikoptereid, mis viivad inimesi ühest kohast teise. Ja see ei ole ulme. Kopteri tellimine 10 aasta pärast on umbes sama hinnaga, mis on takso.
Taxify platvormina teab, kuhu inimesed liiguvad, et teada, kuhu ehitada maandumisplatse, ja saab arendada uusi teenuseid.
Teiseks on Taxifyl plaanis keskenduda sõidukite rendile. Näiteks elektritõukerataste rendiga alustati kuu aega tagasi Pariisis. Ostsime 6000 ratast ja panime need linna laiali. Taxify rakenduses on nende asukoht näha ja nendega on võimalik sõita kuni 20 kilomeetrit. Me ei tee turundust ja kõik tõukerattad teevad 5–6 sõitu päevas. See näitab suurlinnades liikuvate inimeste suurt huvi mugava ja kiire liikumise vastu ning selle eest ollakse valmis maksma 3–4 eurot päevas.
Otsime erinevaid partnereid, et hakata pakkuma sõidukite renti oma rakenduse kaudu.
Mängu tahame tuua ka ühistranspordi, mis võimaldab teha palju asju. Kui kõik info on ühel platvormil koos, siis inimene avab hommikul äpi, täpsustab, kuhu tahab liikuda, ja talle pakutakse tema jaoks parim võimalus liikumiseks.
Tulevikus võiks iga inimene iga oma liikumist alustada Taxify äpist, kus on kõik komponendid koos. Sinna on veel pikk maa minna ja oleme selles alles mõne protsendi peal.
Mis on kõige suurem oht?
Taxify on alles 5 aastat vana, aga kõige suurem mure on see, et kust tuleb uus innovatsioon, mis muudab selle platvormi päris ruttu mõttetuks. On tekkinud olukord, kus inimestel pole enam Taxifyd vaja.
"Kust tuleb see oht, mis meid ära sööb?" sõnastas oma mure Villig ja lisas, et Eesti majandusele on kõige suuremaid ohte see, kui ei julgeta võtte riske, ei panda tähele seda, mis toimub tehnoloogiavaldkonnas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele