Tiit Pruuli: pange Tallinna vapile linnahall

„Mitmel Eesti linnal on vapil olulised ehitised, näiteks Paidel vallitorn ja Tartul linnamüür,“ rääkis ettevõtja. „Tallinna linna saamatuse näitamiseks võiks Tallinna vapil kolme lõvi asemel olla linnahalli pilt.“

Pruuli sõnul on konverentsiturism suurimat lisandväärtust tootev turismiliik maailmas, kuid Eestis pole selle arendamiseks midagi tehtud. „Meie konkurents naabritega pole nii hea, kui võiks olla. Järgmisel 3-4 aastal avatakse Lätis ja Leedus konverentsiturismikeskus. Meil võiks juba ammu olla korralik ürituste korraldamise koht,“ märkis ta.

„Praegu on mul tunne, et meie riigivalitsejad kujutavad Eestit ette nagu Põhjamaade pensionifondi, et meil aega on ja küll jõuame kõike teha,“ rääkis Pruuli.

Samas pole praeguses ühiskonnas ettevõtja sõnul enam jokutamiseks aega. Pruuli sõnul reisivad eestlased palju, aga probleeme on sissetulevate turistidega. „Välisturistide arv on meil aastaga langenud 1%. Maailmas kasvas 6%, aga Eesti seisab paigal,“ rääkis Pruuli.

Miks see nii on? Pruuli sõnul pole Eestil enam oma lugu – meie riik pole atraktiivne möllupaik ja ka loodusturism ei tõmba. „Eesti riik võiks olla koht, kus midagi kultuurset toimub!“ märkis Pruuli. Kuigi ettevõtja sõnul toimub Eestis kogu aeg midagi, ei oska me jutustada põnevat lugu.

„Alkoaktsiisist ei hakka ma rääkimagi ega olulistest transpordiühendustest välismaaga – Rail Baltic on selgelt hilinenud ehkki enne valimisi ei taha seda keegi tunnistada,“ lausus ta.

Positiivsest nähtusest tõi Pruuli välja selle, et praegune valitsus jättis majutusasutustele käibemaksu soodustuse.

Praegu on terves maailmas Pruuli sõnul turismisektoris head ajad see on üks kiiremini kasvavaid sektoreid maailmas – kui maailmamajandus kasvas mullu 3%, siis turismisektor 4,5%

Ka Tallinna lennujaama läbivate inimeste arv on kasvanud. Samuti läheb laias laastus hästi meie turismifirmadel. „Minu firma on esimesel poolaastal kasvanud 31%, mis on turu keskmisest kiirem kasv. Minu plaan on aga konservatiivne – turuliidriga ärplemine pole tulemuslik, fokusseerimine sellele, millele saame ja suudame,“ rääkis Pruuli.

Kõige tähtsam on ettevõtja sõnul olnud personal, selle koolitamine ja kaadrivoolavuse ärahoidmine. „Turismifirma väärtused on ainult inimesed, kelle peades on ideed,“ märkis Pruuli.

Sellepärast on ettevõttes tehtud tulemuspalga süsteem. „See sõltub töötajatest, kas nad tõstavad oma palku. Sel aastal nad tõstsid 14% ja kutsun üles ka teisi ettevõtjaid sellest eeskuju võtma,“ rääkis Pruuli.

Lisaks on Pruuli sõnul Go Travelis töötajatele kodukontori süsteem. „Edu tagabki kahe asja kombinatsioon. Me ei loe töötunde ega kontrolli, kas töötaja istub laua taga. Laua taga peab ta olema siis, kui klient seda vajab. Muul ajal võib ka arsti juures käia või teisi asjatoimetusi teha,“ rääkis Pruuli, kelle sõnul on tulemuspalk väga oluline motiiv, et tööaega ei kuritarvitataks. Töötajate motiveerimisest räägib Pruuli sõnul ka see, et ettevõtte tegevjuhist on saanud firma partner.

Reisiäri on Pruuli kinnitusel haavatav ja tundlik äri, kus suurim oht on terrorism ja ametnikud. Terroriakt avaldab reisijate arvule mõju juba järgmisel päeval, märkis ettevõtja.

Samas pole tema sõnul mõistlik, kui palju aega on pandud pakettreiside muudatustesse. „Laske ometi inimestel reisida ja ärge tapke ettevõtjaid hullude regulatsioonidega,“ lausus Pruuli.

Ka turismimaks on ettevõtja sõnul Eesti puhul rumal idee. „Eesti on turismiriikide seas minu meelest naljakategoorias. Maailma turg on aga piiramatu potentsiaaliga ja meie vahe populaarsete turismiriikidega on üüratu,“ rääkis Pruuli, tuues näiteks, et kui meil on iga elaniku kohta 3 turisti, siis Horvaatias 17.

„Nüüd on meil targad hakanud rääkima turismimaksust. Jah, need on olemas maailmas, aga päris turismiriikides nagu Hispaania, Horvaatia, Itaalia." Ta tõi välja arvutuskäigu, et kui turismimaksu tõttu jätab Eestisse tulevikus tulemata juba 1% inimestest, siis teeb see 19 miljonit eurot miinust. „Ja ma võin oma mütsi ära süüa, et 1% jätab juba Eesti mainet arvestades siia turismimaksu pärast tulemata,“ lausus ta.