Paisuva võlaga ettevõte võidab riigihankeid

Tallinna Südamekese ja Kiisupere lasteaedade toitlustushanked on viimasel aastal võitnud ettevõte KLP Toit OÜ. Tegemist on juba seitse aastat tegutsenud toitlustusettevõttega, kes on võitnud mitmeid riigihankeid, millest enamik kas lasteaedade või koolide toitlustamiseks. Siiski vaevleb ettevõte viimasel aastal maksuvõla küüsis.

Mullu novembris toimunud hanke ajal oli KLP Toit OÜ-l maksuvõlg riigi ees üle 280 000 euro, tänavu juunis toimunud hanke ajal aga juba üle 320 000 euro. Praeguseks on see paisunud 343 000 euroni, millest rohkem kui 142 000 moodustab sotsiaalmaks. Möödunud aastal oli firma käive aga 2,7 miljonit eurot. Kahe hanke koguväärtus oli enam kui 200 000 eurot.

„KLP on väike ettevõte ja oma koha siin päikese all võitleme välja ainult hea töö ja puhta maniskiga,“ teatab KLP Toit OÜ juht Jüri Peetson, kui ajakirjanik pärib firma tegevuse kohta.

Peetson juriidilises mõttes ei eksi. Möödunud aasta 1. septembril jõustunud riigihankeseaduse muudatus näeb ette, et hankes osalema kvalifitseeritakse ka ettevõte, kes on oma maksuvõlga ajatanud. Nüüd ei oma enam tähtsust, kui pikalt võlga ajatatakse. Varem võis ajatatud maksuvõlaga ettevõtja osaleda riigihankel juhul, kui ajatamise periood ei ületanud kuut kuud või oli ajatamine täies ulatuses tagatud.

Nagu selgitab TGS Balticu vandeadvokaat Kristina Laarmaa, on hankija kohustatud pakkumusi kontrollides veenduma maksuvõlgade puudumises. Uue seaduse kohaselt peab hankija maksuvõla avastamise korral aga pakkujat teavitama ja määrama täiendava tähtaja maksuvõla likvideerimiseks või ajatamiseks. „Üksnes juhul, kui pakkuja võlga ei ajata ega likvideeri ka täiendava tähtaja jooksul, peab hankija sellise pakkuja kõrvaldama,“ selgitas ta.

Maksuametist selgub, et KLP Toit OÜ-l on võlg üleval alates eelmise aasta 10. augustist. Kuigi ettevõtte andmeid maksuametist vaadates selgub, et sel on enam kui 346 000 euro suurune maksuvõlg, oli see mõlema hanke tegemise ajal ajatatud.

„Praegu pole maksuvõlg ajatatud. Sel ajal, kui hanked tehti, oli maksuvõlg ajatatud,“ kinnitas Peetson. Sisuliselt tähendab see, et ettevõtted võivad uue hanke ajaks võla ajatada, kuid selle taas täitmata jätta.

Siin tekib aga küsimus, miks üldse maksuamet laseb korduvalt võlga ajatada, arvestades, et võlg on vahepeal ka suurenenud. Maksuameti kommunikatsioonijuht Rainer Laurits ütles, et maksuameti eesmärk on see, et ettevõttel oleks võimalus oma ajutised makseraskused ületada. „Ja me ei tee seda ainult heas usus, vaid selle aluseks on ka tasutud maksude andmed ning ettevõtte muu varaline seis. Kui ettevõtte maksedistsipliin ja varaline seis halveneb olulisel määral, siis me saame teha kaalutlusotsuse ja uut taotlust ei rahulda,“ ütles Laurits.

Samuti on kurioosne, et ettevõte osaleb riigihankes ja võidab neid ehk saab sisuliselt riigilt raha juurde, olles ise samal ajal riigile sadu tuhandeid eurosid võlgu.

Laarmaa märkis, et maksuvõla ajatamine pole seadusevastane ja otsuse selle kohta teeb maksuamet. Ta lisas, et see, millises summas maksuvõlg peaks tooma kaasa pakkuja hankest kõrvaldamise ja kas maksuvõla ajatamine sõltumata ajatamise perioodi pikkusest ja ajatatud maksuvõla summast peaks omama tähendust riigihanke kontekstis, on seadusandja otsustada.

Äripäev uuris rahandusministeeriumilt, kas ministeerium arutas seadusemuudatust tehes, kui suur võiks olla maksimaalne ajatatud võlg, millega ettevõte võib riigihankes osaleda. Sellele küsimusele ministeeriumist aga konkreetset vastust ei tulnud.

Ettevõtte juht Peetson ütles, et võlast püütakse vabaneda. „Maksud on maksmiseks. Lepitakse kokku plaanid, kui on eksitud, tehakse uued plaanid,“ vastas Peetson küsimusele, miks võlg väheneda ei taha ja kas tehtud plaanid ei kipu töötama. „Aga samas pole ta ka suurenenud. See on päris hea tulemus ettevõttel, mis maksab umbes 60 000 eurot makse kuus. Raske tööga plaanime võlast lahti saada. Kõhtu sees hoides, pidevalt tegutsedes.“

Eelmisel aastal samal ajal oli ettevõtte maksuvõlg veel pisut üle 200 000 euro ja võlg on sellest saati kasvanud.

Küsimusele, kas tegu pole siiski väga suure võlaga, vastas Peetson: „On suur võlg, tunnistan. Omakapitali suurendamine on igal juhul plaanis. Vajalikud meetmed on tarvitusele võetud." Ta lisas, et ettevõttel on võla vähendamiseks kindel plaan. „75 töötajaga ettevõttel ei saa olla juhuslikku plaani,“ teab ta.

Millal võlg jõudsalt vähenema hakkab? „Nii nagu haiguse puhulgi, on eelkõige vaja kannatanu olukorda hinnata, määrata diagnoos ja alles siis alustada raviga või oodata lihtsalt loomulikku palaviku alanemist,“ toob Peetson paralleeli hoopis meditsiiniga.

Peetson tõdes, et ajatamine on üks paljudest võimalustest, et ettevõte saaks läbi viia oma protsessides ja tegevustes muutused, et tegevustega jätkusuutlikult edasi minna. „Maksuvõla sordiini all hoidmine ei anna ärile ja ettevõttele mitte midagi. Võlg ei kao ei kao, intress tiksub. Kohustused jäävad. Ettevõtluse eesmärk on majandada jätkusuutlikust ja kasumlikult ja ettesattuvast kriisist väljuda ja edasi töötada. Kas hankega või ilma,“ selgitas Peetson.

Äripäev uuris ka hanke teinud lasteaedade käest, mida nemad asjast arvavad.

Tallinna lasteaia Südameke direktor Margit Hiiet tõdes, et polnud ettevõtte praegusest maksuvõlast teadlik ega oska öelda, kas komisjon seda pakkumusi läbi käies kontrollis. Hiiet tõdes, et küll teab ta, et varasemalt on ettevõttega KLP Toit olnud lasteaial head kogemused ning teenusega on oldud rahul. Ta tõdes, et suur maksuvõlg pole mõistagi hea uudis.

Tallinna Kiisupere lasteaed tegi toitlustushanke möödunud aasta novembris. Selle võitjaks osutusid samuti KLP Toit ja Prink Panter. Viimane, muuseas, kuulub samuti Peetsonile. Lasteaia kohusetäitja Stella Lusmägi ütles, et pakkumus sai kriteeriumide kohaselt enim punkte ning pakkuja esitas asjakohase pangaõiendi, mis näitas, et hankelepingu täitmise tagamiseks on pakkujal vajalikud rahalised vahendid ja võlg on ajatatud. Nii KLP Toit võidu endale koju tõigi.

Peetson kinnitas, et praeguse seisuga pole lepingute täitmisega probleeme ning ta hindab ettevõtte tegevust jätkusuutlikuks.