Rahapesu andmebüroo ei kommenteeri venelaste väiteid Danske kohta

Rosfinmonitoring teatas, et on tingimusteta valmis rahapesu vastasele võitlusele kaasa aitama juhul, kui nende võetakse ühendust läbi ametlike kanalite. "Tänase seisuga pole me saanud ühtegi ametlikku palvet ei Eesti ega Taani õiguskaitseasutustelt ega rahapesu andmebüroodelt," ütles Rosfinmonitoring e-kirjas Reutersile. Amet teatas, et teavitas juba 2007. aastal Eesti asutusi Danske Eesti filiaali ebasobivast käitumisest ja seotusest kahtlaste rahaülekannetega.

RAB ei kinnitanud ega lükanud Rosfinmonitoringu väidet ümber. "Käesoleval ajal Eestis Danske panga filiaalis toimunu suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse ja sellega seonduvate rahapesu andmebüroo päringute või infoedastuste osas ei ole meil võimalik täpsemaid kommentaare anda," sõnas RABi juht Madis Reimand.

Reimandi sõnul on RAB küll varasemalt aastate jooksul paljude Venemaalt lähtunud kahtlaste rahavoogude ja tehingute korral Rosfinmonitoringult infot pärinud. Need päringud on muuhulgas sisaldanud ka Danske panga vahendusel perioodil 2007-2015 tehtud tehinguid. RAB initsiatiivist lähtunud infovahetus pole tema sõnul aga viinud praktikas tulemusteni eelkuritegude kindlakstegemisel. "Seda ka neil juhtudel, mil meiepoolse huvi ajendiks on olnud Venemaa enda keskpanga poolt tuvastatud kahtlaste rahavoogude liikumise juhtumid," ütles Reimand.

Finantsinspektsiooni (FI) teatel nemad Rosfinmonitoringuga suhtlema ei pea, kuna viimase koostööpartneriks Eestis on RAB. "Finantsinspektsioonil puudub täpsem teave sellise koostöö ja selle sisu kohta Danske Banki asjas. Finantsinspektsioon on suhelnud rahapesualaste riskide korral välisriikide finantsjärelevalveasutustega, sh Venemaa Keskpangaga ja Taani finantsjärelevalveasutusega," kommenteeris FI pressiesindaja Piret Lakson.

Postimees kirjutas septembris, kuidas Finantsinspektsioon ei võtnud 2009. aastal tõsiselt Rosfinmonitoringu hoiatusi rahapesu kohta. Rosfinmonitoringu tolle aasta aruandes kirjutati, et maksudest kõrvalehoidjad on 2009. aasta jooksul kandnud Balti riikides tegutsevate pankade arvetele 295 miljardit rubla (104 miljardit krooni) Venemaalt pärit raha.

"Aeg-ajalt erinevad Vene institutsioonid rõhutavad, et Venemaa lähiriikides on probleeme rahapesu tõkestamisega, aga need on harilikult üldsõnalised avaldused, millesse ei peaks ülitõsiselt suhtuma," ütles FI toonane juht Raul Malmstein toona Postimehe ajakirjanikule Laura Ruusile.

Finantsinspektsioon sõlmis Vene keskpangaga koostööleppe 2008. aastal.