Velotaksonduse pale hakkab selginema

Aastaid Tallinnal pinnuks silmas olnud velotaksojuhid tegutsesid möödunud suve keskpaigani sisuliselt lindpriidena, mistõttu linnavalitsusel puudus selge ülevaade, kui palju kolmerattalisi kesklinnas ringi vurab, ja korrakaitsjatel polnud piisavalt ressurssi, et turiste noolivaid rattureid ohjeldada.

Kuna velotaksondust ei reguleerinud otseselt ükski seadus, otsustas linnavolikogu võtta vastu määruse „Jalgratta, lõbusõidurongi ja loomveoki kasutamine tasulisel sõitjateveol Tallinnas“, mis hakkas kehtima 1. juulil. Seaduse järgi võib velotakso sadulasse istuda ainult täisealine, juhtimisõigusega ja kehtiva liiklusrikkumiseta rattur. Rattur, kes need tingimused täitis, sai endale teenindajakaardi.

Munitsipaalpolitsei andmetel väljastati sel suvel 43 rattataksovedu lubavat tõendit. Üks volikogu määruse eesmärk oli kaardistada teenindajakaartide väljastamisega velotaksode turgu. Munitsipaalpolitsei menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Triin Uudeväli sõnul üldpilt praeguseks päris selge siiski ei ole. „Loodetavasti on teenindajakaartide kohustuslikuks tegemine ka velotaksondusturu korrastamise algus ja alus. Tegemist ju siiski esimese aastaga ja laskem velotaksojuhtidel uue olukorraga kohaneda,“ leiab Uudeväli.

Just teadlikkuse kasvatamiseks on mupo koostöös politseiga teinud mitu ühisaktsiooni, mille käigus kontrolliti velotaksojuhtide teenindajakaardi olemasolu. „Pärast määruse kehtima hakkamist tegime mitu kontrollreidi, samuti kontrolliti igapäevase töö käigus velotaksojuhte,“ sõnas Uudeväli. Kokku alustati tema sõnul väärteomenetlusi teenindajakaardi puudmise tõttu 13 korral.

„Suuremahuline selgitustöö on teinud juhid teenindajakaardi nõudest ja selle vajalikkusest teenuse osutamiseks teadlikumaks. Kindlasti jätkame teavitustööd ka uuel hooajal,“ kinnitas Uudeväli, kes avaldas lootust, et järgmisel kevad-suvisel turismihooajal on olukord parem.

Teisalt nentis mupo menetlusosakonna juhataja, et vaevalt piraatvelotaksod uute reeglite pärast kaovad. „Muidugi ei saa välistada, et linnapilti jäävad ka need velotaksistid, kes üritavad sarnaselt tavataksodega teenust pakkuda ebaseaduslikult, kuid nüüd on meil olemas mõjutusvahend ja turgu aitab korrastada aus konkurents,“ oli Uudeväli kindel.

Tema sõnul on endiselt keeruline hinnata piraatvelotaksojuhtide arvu. „Küllap see arv kuude läbilõikes muutub. Suvel on neid rohkem, sügis-talvisel perioodil vähem,“ märkis Uudeväli.

Valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid on keeruline tabada. Kui 2007. aastal püüdis praeguseks äriregistrist kustutatud osaühing Velotakso laieneda Tallinnast üle lahe Helsingisse, siis viimasel ajal on avalikult on rohkem tuntust kogunud osaühing Green Gears, kes alustas tegevust 2015. aasta mais.

Äripäeva Infopanga andmetel tegeleb Allan Makarenko juhitud Green Gears vabaaja- ja sporditarvete rendiga. Mullu oli ettevõttel pisut üle 7800 euro müügitulu. Tööd ei pakkunud ettevõte seejuures mitte ühelegi inimesele, mis annab mõista, et Green Gears otseselt velotaksoteenust ei paku, vaid ainult rendib sõiduvahendeid eraviisiliselt tegutsevatele ratturitele. Äripäev võttis Makarenkoga ühendust, kuid ettevõtja ei soovinud teemat kommenteerida, kuna viibis välismaal.

Kesklinna linnaosavanema Vladmir Sveti sõnul peegeldavad 43 väljastatud teenindajakaarti siiski hästi reaalselt olukorda. „Fakt on aga see, et kõik velotaksojuhid ei ole seda taodelnud. Loodame, et järgmisel hooajal tekib meil võimalus just rohkem tegeleda nendega, kes eiravad linnas kehtivat määrust,“ nentis Svet.

Samas möönas Svet, et mupol puuduvad hetkel detailse kontrolli võimalused, sest ka ühistranspordiseadus ei anna selleks munitsipaalkordnikele volitusi. „Juba praegu on selge, et kui tahame olukorda velotaksodega tõesti süsteemselt lahendada, siis vajame rohkem tuge riigilt. Seaduses tuleks veelgi täpsemalt formuleerida nõudmised velotaksode tehnilisele seisundile, sõiduvahendi juhtidele ning nende üle tõhusama järelevalve teostamisele,“ toonitas Svet.

Seni, kuni riiklikud seaduseandjad teemani jõuavad, on kesklinna linnaosavalitsus hakanud analüüsima, kas suve keskel kehtima hakanud määrus vajab veel täpsustamist või täiendamist. „Nendest potentsiaalsetest muudatustest hakkab sõltuma ka see, milline on meie tegevus järgmisel hooajal,“ sõnas linnaosavanem. Ta usub, et Tallinna linnavalitsus tuleb täiendavate meetmetega välja enne järgmist kevad-suvist turismihooaega.

Tallinna linnavalitsus on tuntud munitsipaalteenuste looja. Rattataksondusse Tallinn linnaosavanema sõnul siiski siseneda ei plaani. „Tegemist on maailmavaatelise küsimusega sellest, kuivõrd peab kohalik omavalitsus sekkuma eraettevõtlusesse. Minu seisukoht on, et enne seda, kui kohalik omavalitsus hakkab seda üldse kaaluma, peab ta andma võimaluse vabaturul ise saavutada teatud regulatsioonide abil avalikule huvile vastav olukord,“ toonitas Svet.

See tähendab, et linnaosavanem soovib praeguse olukorra lahendada seadusloome, mitte munitsipaalettevõttega. „Igal juhul velotaksoteenuse munitsipaliseerimine antud hetkel mõistlik ei tundu. See aga ei tähenda, et selle teema juurde ei tohi tulevikus tagasi tulla, kui olukord ei rahulda,“ tõdes Svet.

Samas lisab ta, et kehtiv määrus on saanud juba palju positiivset tagasisidet. „Paljud linnakodanikud ja vanalinnas tegutsevad ettevõtjad on märganud ja tunnustavalt märkinud, et velotaksode arv on vähenenud ja seega jalakäijate liikumine vanalinnas ohutumaks muutunud,“ rääkis linnaosavanem.

See aga ei tähenda, et Tallinn velotaksonduse teema riiulile paneb. Sestap toonitab Svet, et sel teisipäeval toimunud mupo ja linnaosavalituse vaheline kohtumine oli alles esimene pikas koosolekute reas. „Kohtusime munitsipaalpolitseiga ja leppisime kokku, et varsti toimub ka laiapõhjalisem kohtumine, kuhu kaasatakse erinevate seotud erirühmade esindajaid,“ kinnitas Svet.