Dividendiaktsiate skeemitamisega peteti Euroopas välja 55 miljardit

Finantsettevõtted sooritasid aastate vältel aktsiatega tehinguid viisil, mis lubas mitmel osapoolel samade dividendide eest nõuda riigi käest maksutagastusi, kuigi tulumaksu maksis neist vaid üks. Kahju maksumaksjale ulatub miljarditesse eurodesse.

Saksamaa on juba mitu aastat üritanud maksuauku kinni panna, kuid erinevate arvutuste järgi kaotas riik 6 kuni 32 miljardit eurot.

Neljapäeval avalikustatud uurimuse järgi puudutab sama skeem aga ka Prantsusmaad, Hispaaniat, Itaaliat, Hollandit, Taanit, Belgiat, Austriat, Soomet, Norrat ja Šveitsi, koos Saksamaaga ulatub maksukahju 55,2 miljardi euroni, kirjutab DW.

Saksamaa Kölni prokuratuur väidab, et skeemi mõtles välja ja jagas seda pankadega endine maksuameti inspektor Hanno Berger, kes praegu elab Šveitsi Alpides. Berger ütles Reutersile, et tema skeemiga seotud nõustamise eest raha pole saanud, aga igal juhul oli tegemist maksuseaduste lünga legaalse ärakasutamisega. "Nad (Saksa maksuamet) ei saa karistada teisi oma vigade eest," ütles ta.

Näiteks Saksa prokuröride sihikul on Deutsche Bank, Austraalia Macquarie Bank ja Itaalia Unicrediti Saksa haru. Nüüd lisandus nende sekka ka Hispaania Santander, mida kahtlustatakse aktsiatega kauplemise planeerimises ja teostamises eesmärgiga toime panna raskeid maksupettuseid perioodil 2007 kuni 2011, kirjutab Reuters.

Uudisteagentuur võttis osa üleeuroopalisest uurimisest, mida juhtis Saksa uuriva ajakirjanduse toimetus Correktiv ja töötas selle käigus läbi tuhandeid lehekülgi algmaterjale. Sellest selgus, et prokuratuur kahtlustab, et pangad tegid meelega tehinguid, mis võimaldas mitmel osapoolel nõuda maksutagastusi ühe ja sama dividendimakse eest.

Skeem seisnes selles, et pank nõustus müüma mõne ettevõtte aktsiad näiteks pensionifondile enne aktsiate nn cum-kuupäeva, kui selle alusel oli õigus saada dividende. Tehing toimus, see tähendab aktsiad „toimetati kätte“ aga pärast dividendiõiguslikku kuupäeva ehk ex-dividend. Nii pank kui pensionifond aga küsisid pärast tagasi maksusoodustuse.

Pangad võisid sedasama teha ka lühikeseks müügi abil, see tähendab, et nad ei pidanud aktsiaid isegi omama. Aktsiad vahetasid kiirelt omanikke terve rea pankade, investorite ja fondide vahel, mille abil loodi mulje nagu aktsiatel oleks mitu omanikku. Tehingutest saadud kasu jagati omavahel.

Teinekord võisid pensionifondid suuremate maksete saamiseks ka raha laenata nende samade pankade käest.

Saksa maksuamet kirjutas Reutersile teadaolevalt Kölni prokuratuurile, et Santanderi kohta on selgeid märke, et pank selles ahelas lühikeseks müüjana. Kolm pensionifondi aga laenasid ostude tegemiseks raha Macquarie pangalt.

Santanderi esindajad kinnitasid, et pank teeb Saksa võimudega koostööd, seadusi rikkuvat praktikat ei tolereeri ning käivitab oma uurimise. Macquarie pank kinnitas samuti koostöö tegemist ja ütles, et on juba lahendanud kaks kaasust seoses dividendidega kauplemisega aastatest 2006-2009. Unicrediti Saksa haru tunnistas cum-ex dividendi tehingute tegemist, kuid kinnitas, et kriminaalne tulu on hüvitatud, muuhulgas trahvide maksmiseks. Deutsche Bank seevastu väitis, et pank „organiseeritud cum-ex turul“ ei tegutsenud, kuid neil on olnud kliente, kes seda tegid.

Reutersi käsutuses olevad e-kirjad näitavad, et näiteks Macquarie Banki juhid olid sellest tegevusest teadlikud. Nende 2010. aastal avatud krediidiliinid ulatusid 1,1 miljardi euroni ning tasud iga sellise krediidiliini eest oli 15-20 miljonit. „On risk, et Saksa maksuamet võib keelduda maksutagastuste teostamisest ning võib võtta osapoolte vastu ette muid tegevusi,“ kirjutasid nad.

Santander oli selles tehingus kolmas osapool, mis tegeles lühikeseks müümisega, mis oli skeemi jaoks hädavajalik, et jääks mulje nagu aktsiatel oleks mitu omanikku. Näiteks 2011. aastal sai New Yorgis asuv Sander Gerber pensionifond kahe pangaga tehtud tehingute järel 162 miljonit eurot dividende, Macquarie võttis neilt 6,5 miljonit eurot teenustasu ning Santanderile maksti 400 000 eurot.

Saksamaa nõuab pankadelt tagasi 5,6 miljardit eurot, 2,3 miljardit on juba erinevates kokkulepetes tagasi makstud.