Pakkumine, millest pole võimalik keelduda

Esmalt koostatakse Eesti firmade kohta automatiseeritult infotekste. Kui ebatäpsuste peale ehmunud ettevõtted Inforegistriga ühendust võtavad, pakutakse võimalust tekste korrigeerida, samas pakutakse ettevõttele võimalust reklaami osta. Kui ettevõte ei ole sellest huvitatud, ilmuvad "vabaks jäänud" kohale hoopis mõne konkurendi bännerid. Samuti läheb reklaamtekst ettevõtte kirjelduse juurde.

Inforegistrist juhuslikke ettevõtteid vaadates leiab kurioosseid näiteid.

Luminori panga profiil on ümbritsetud Coop Panga bänneritega, tekstiosa aga algab nii: "Selle ettevõtte profiilil asub võrdlev reklaam, mis elavdab konkurentsi - tarbijate huvides. TÄHELEPANU! Inforegister soovitab Sulle koostööks COOP PANK AS, kui suurte kogemustega, usaldusväärset ja kõrge reputatsiooniga ettevõtet!"

Oma kogemusest rääkis Äripäevale Luisa Tõlkebüroo juhatuse liige Berbel Pedari. Augustis avastasid firma töötajad ootamatult, et Inforegistris on nende kohta kirjas väärinfo. "Ega iga kell ju seda profiili ei vaata, siis ükskord avastasime," sõnas Pedari. Peagi aga selgus, et nad pole sugugi ainsad. "Kõik tuttavad vaatasid ka oma firmad üle. Seal on täielikku ebaõiglust - kui oled firma näiteks 10 aastat tagasi maha müünud ja nüüd on sellel midagi tuksis, siis on sinu kohta sellised laused, et "selle omaniku eelmistel firmadel on maksuvõlad"," kirjeldas Pedari.

Kui firma Inforegistriga ühendust võttis, lubati automaatselt koostatud infoteksti muuta, sellega koos aga ka võimalust samale lehele reklaami osta. Esimest võimalust tõlkebüroo kasutas, teisest aga loobus. Mõni aeg hiljem aga selgus, et pakkumine käib põhimõttel "kõik või mitte midagi".

"Pakuti, et ostke lehe serva bännereid. Me ütlesime, et ei soovi. Kui keegi tahab osta, las ostavad, meile kõlab see naljakalt, et niimoodi müüakse teiste ettevõtete bännerikohti sinna, aga see on selle firma loogika ja las müüvad. Meie ei vaja enda reklaami veel enda ümber," sõnas Pedari. Seejuures tegi Inforegister tema väitel juba omal initsiatiivil Luisa Tõlkebüroo reklaambännerid valmis ja pani need ka leheküljele mõneks ajaks üles.

Teksti muutmiseks anti tõlkebüroole esialgu paroolid. "Üks neiu aitas meil ära täita selle koha, sai oma profiili uuendada, panime sinna oma teksti," kirjeldas ta. Mõni aeg hiljem ilmus aga teksti asemele hoopis soovitus kasutada konkureeriva büroo teenuseid. Seejuures on kurioosne, et konkurenti soovitati kui usaldusväärset ja kõrge reputatsiooniga firmat hoolimata faktist, et minnes viimase profiilile, on seda kirjeldatud kui "riskantset", kuna ettevõttel on maksuvõlg.

"Helistasin kahte kohta, kõigepealt sellele neiule, kes aitas teksti sättida. Tema ütles, et ei tea midagi, helistage keskusesse. Sealt tuli koolitatud jutt, et jaa, meil on bränditurundus, ilusat päeva," ütles Pedari. Paroolid enam ei kehti ning Inforegister ei ole tema sõnul nõus ka büroo lehte tervikuna eemaldama.

Probleeme on olnud ka teistel firmadel. "Tuttavad on kirjutanud sinna, et mis toimub, kas saab ära muuta. Ühel juhul öeldi, et tekst võidakse küll ära muuta, aga paari nädala pärast läheb automaattekst tagasi," sõnas Pedari. "Põhimõtteliselt on olukord selline, et nad võivad ükskõik millise firma ümber joonistada mida iganes, ja sa ei saa midagi teha," oli ta nõutu.

Äripäevale kirjeldas põhimõtteliselt samasugust mustrit veel üks allikas, kes oma nime avaldada ei soovinud. Esmalt avastas ta enda kohta väärinfo, seejärel Inforegistri poole pöördudes pakuti küll võimalust infot muuta, aga järgmised kolm nädalat üritati teda veenda portaali reklaami ostma.

Juulis kirjutas Marie Rosin (kes on muuseas ka Võlausaldajate Liidu juht) Inforegistri koduleheküljel automaattekstide kohta optimistlikult, et tegu on inimese ja roboti koostööga. "Esimesed tegevuslood 100 000 ettevõtte kohta on Inforegister täna avalikustanud sellisena nagu need on – loodud inimese ja roboti (tehisintellekti) koostöös, kus inimene õpib robotile käsklusi andma ja robot inimese soove tundma. Mida aeg edasi, seda efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks nende kahe omavaheline koostöö kujuneb."

Ettevõtjatele, kes tahavad "näidata üles hoolsust ja kanda ka ise olulist rolli oma tegevusloo tutvustuses", pakkus ta lahkelt võimalust seda teha. Juulikuu seisuga oli Inforegistri andmebaasis aga kokku 350 000 firmat.

Marie Rosin ütles, et ei näe ärimudelis küsitavust. Tema sõnul pakutakse esmalt ettevõttele võimalust ise oma lehele reklaami osta, seejärel aga pakutakse "vaba pinda" konkurentidele. "Luisa (Tõlkebüroo) on loobunud enda profiili kujundamisest, oleme selle võimaluse andnud teistele. Mustvalget seal ikka näidata ei plaani," sõnas Rosin.

Kas talle aga ei tundu, et ettevõtted pannakse sundseisu - ostke ise reklaami, või teeb seda konkurent? Rosin leiab jällegi, et tegu on tavapärase äriga. "Võtame näiteks Google toote AdWords, Kui ma ostan näiteks sõna Äripäev ja keegi otsib seda Google'ist, siis minu link on seal esimene. See ei ole midagi eriskummalist, see on turumajandus. Samamoodi olete ilmselt näinud, et kui lähete Olerexi tanklasse, siis seal kuskil läheduses on Alexela reklaam. Mis ma oskan öelda, selline see elu paratamatult on," sõnas Rosin.

"Meie erinevus meediaettevõtetega, ka teiega (Äripäevaga) on, et meil on põhimõtteliselt sama külastatavus, mis on Äripäeval, selle vahega, et me saame täpsemalt sihtida reklaame. Meie keskkonda ei tulda sellepärast, et lugeda mingeid lugusid, vaid tullakse otsima kindlaid ettevõtteid. Ma tahan ehitada suvilat, vaatan seda ettevõtet. Juhuslikult on mul siis võimalus vaadata, kes samast valdkonnast võiks veel pakkuda näiteks sauna ehitust," tõi Rosin näiteks.