Tallinn lööks biometaaninõudluse lakke

„100 gaasibussi pealinnas vajavad aastas hinnanguliselt kuni 4 miljonit kuupmeetrit biometaani, Tartus 2019. aastal startivad 65 bussi ligi 2,4 miljonit ja Pärnus juba sõitvad kuni 1 miljon kuupmeetrit,“ loetles üht Eesti kahest suuremast biometaanitootmisest juhtiv Marko Tiiman.

Tiimani Rohegaasi Kunda biometaanitootmine ja Silikaat Grupi Siimani biometaanijaam annavad kokku 7,5 miljonit kuupmeetrit gaasisõidukitele sobivat biometaani, mis tähendab Tiimani sõnul, et tootmispotentsiaal katab linnabusside praeguse turuvajaduse, aga ega teistele huvilistele turul ei jääks siis suurt midagi. Arvestada tuleb ka Tallinna linna kavaga osta aasta hiljem veel 50 gaasibussi.

Samas, kui biometaani nii palju ei toodeta, kui tarbitakse, ei juhtu ka midagi, lisab Silikaat Gruppi kuuluva Balti Biometaani juht Ahto Oja. “Bussid saavad kasutada ka surumaagaasi. Ja biometaani tarbimise arvutus transpordis toimub ju päritolutunnistuste alusel, mitte gaasimolekulide alusel,” selgitab ta.

Ennekõike on Oja sõnul tervitatav ja positiivne juba otsus, et Tallinna linnaliinibusside lähevad metaankütuste peale, see suurendab ka biometaani nõudlust. “Sellega jõuab AS Tallinna Linnatransport järele Tartule, Pärnule, Võrule ja bussifirmale MRP, mille bussipargist praegu kolmandik sõidab Tallinnas metaankütusega,” märkis Oja.

Tallinna Linnatranspordi AS on praeguse seisuga võtnud nõukogu tasemel suuna biometaanile ja ettevõtte juht Deniss Boroditš on seda ka ajakirjanduses kinnitanud, kuid ühtegi otsust ega hanketulemust ei ole, mistap oleks praegu ettevõtte hinnangul konkreetsest biometaaninõudlusest vara rääkida.

„Kuna hange on alles planeerimisel, siis on veel vara rääkida, millist kütust täpselt kasutama hakatakse. Kui otsustame osaliselt või täielikult kasutada biometaani, siis kavatseme taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust,“ ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Kaarel Kutti.

Linnafirma sihib eeskätt ikkagi transpordikulude langust ning seda pakub juba pelgalt gaasi kasutuselevõtt. Võrreldes diiselbussidega on kütusekulud Kutti sõnul kuskil 15 senti kilomeetrilt odavamad ja kõiki kulusid arvesse võttes on gaasibussi kilomeeter 18% soodsam.

Siimani farmi toodetava biometaani müüb Alexela oma CNG tanklavõrgus. Kundas toodetavat biometaani vahendab Eesti Gaas, mille juhatuse liikmel Raul Kotovil on põhjust head meelt tunda. Ta tunnustas TLT ja Tallinna linna, et need on otsustanud keskkonnasäästlike ja väiksema saastamisega gaasibusside kasuks.

Küsimusele, kas infrastruktuur on Tallinnas valmis 100 bussi teenindama, märkis Kotov vastuseks, et praegu on Tallinnas neli avalikku gaasitanklat, kus bussid saaksid tankida, kuid arvestades busside sõidugraafikuid, parkimist ning busside hooldustöid, on õige rajada nende jaoks eraldi tankla bussipargi territooriumile.

Alexela juhatuse liige Marti Hääl juhtis tähelepanu, et TLT bussipargid Mustamäel ja Peterburi tee ääres asuvad mõlemad Alexela tanklate kõrval, need tanklad on teist kümnendit Tallinna busse teenindanud ning novembris taasavatavasse Peterburi maantee täisteenindusjaama on rajatud ka CNG tankimisvõimalus TLT bussidele.

Tallinna nõustumisega hakata biometaani linnatranspordis kasutama on käes ka suur osa riigi lubadusest võtta transpordisektoris kasutusele taastuvenergiat. 2020. aastaks sooviti tagada biometaani kasutamine 15–20 miljonit kuupmeetri ulatuses, aga kuna tegemist on peamiselt jäätmetest toodetava biometaaniga, siis saab seda arvestada topelt.

Samas tuleb arvestada sellega, et praegusel kujul biometaani kasutamine toimub ikkagi ainult riigi rahakoti pealt. Heitmekvootide müügist saadud raha eest makstakse Eestis toodetud biometaani kasutamisel iga megavatt-tunni eest toetuseks 100 eurot miinus maagaasi börsihind või kui tehinguid Baltikumis on börsil olnud vähe, siis 20 eurot.

See 80 eurot panigi tootjad metaanijaamu püstitama. Biometaan on praegu populaarne, seda kinnitavad ka Eesti Gaasi müüginumbrid. Surugaasi on Eesti Gaas selle aasta septembri lõpu seisuga müünud 6,2 miljonit kuupmeetrit, millest kodumaise rohegaasina on kaheksas tanklas üle Eesti kütusepaaki tangitud kokku ligi 2,1 miljonit. “Rohegaas moodustab praegu juba kolmandiku kogu surugaasi tarbimise mahust,” rõõmustas ettevõtte juht Ants Noot hiljutises pressiteates.

Probleem on aga sellega, mis saab kahe aasta pärast, kui need toetused lõpevad. Iseenesest saavad omavalitsused biometaani kasutuselevõtu eest KIKist eraldi toetust. KIK on valmis andma kuni 30% kuludest ja 400 000–4 miljonit eurot. Sellega kaasneb ka kohustus näiteks 7 aastat sõita biometaaniga, aga seda juhul, kui biometaani hind jääb ikkagi allapoole lepingus kirja pandud piirhinda.

KIKil on seni kogemus ainult Pärnu rohegaasi bussidega, tõi keskuse energeetika valdkonna juht Eduard Sizov näite. Pärnu lepingusse kirjutati 2016. aastal, et bussid peavad sõitma biometaaniga nii kaua, kuni selle eest küsitakse 0,94 eurot kilogrammi eest. Seda piirhinda korrigeeritakse igal aastal inflatsiooniga.

Praegu maksab Eesti Gaasi kodulehe järgi rohegaas tanklas 0,899 eurot kilogramm, mis on 4 senti rohkem kui tavaline maagaas. Aga arvestades, et samal ajal makstakse biometaanile maagaasiga võrreldes praktiliselt neljakordset toetust, siis ei pruugi selliste lepinguliste piirhindade ületamine olla kuigi keeruline. Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov biometaani hinda prognoosima ei kipu, sest usub, et riigi toetusmeetmed ühel või teisel viisil jätkuvad.

„Biometaani turuletoomine on samasugune protsess nagu oli soojuse tootmise hakkepuiduga või tuulest elektri tootmise käivitamine. Algusperioodil on vajalik taastuvenergia toetamine. Teiste taastuvenergiakütuste puhul nägi riik ette 12aastase toetusperioodi, eeldame, et ka biometaani puhul on plaanid pikaajalised, sest biometaani tootmispotentsiaal on Eestis märkimisväärne,“ kommenteeris Kotov.

Teisalt on praegu kaheks aastaks kokku lepitud toetusperiood liiga lühike, et anda tootjatele mingit kindlust. Nii märgib Tiiman, et kindlasti elavdab pealinna bussiliikluse biometaanivajadus tootjate meeli, aga tõenäoliselt ei panustata tootmiste rajamisse enne, kui pole selge, kuidas toetused jätkuvad.

Samas usub Tiiman, et biometaani lähituleviku tootmispotentsiaal on vähemalt kahekordne võrreldes praeguse tasemega ja ka veidi pikemas perspektiivis on kasvupotentsiaal märkimisväärne. „Biometaani/rohegaasi toormeks biogaasi tootmisel on Eestis eri hinnangute põhjal potentsiaali ka kolmandiku vedelkütuste asendamiseks,“ märkis ta.

“Uute biometaani tootmisvõimsuste rajamise eelduseks on vastuvõetud otsus biometaani toetuse jätkumise kohta pärast 2020. aastat. Olgu selleks siis olemasoleva meetme pikendamine, vähempakkumiste korraldamine või gaasilise ja vedela biokomponendi võrdsustamine vedelkütustele biolisandi lisamise kohustuse täitmiseks,” lisas Ahto Oja.

Majandusministeeriumis ollakse ootustega kursis ja töötatakse välja ka uut toetusmeedet, mille “arhitektuur on hetkel paika loksumas”. See on laias laastus mõeldud tootmistele, mis seni toetust pole saanud.

Uue toetusmeetme idee seisneks selles, et korraldada sarnaselt taastuvelektri oksjonitele vähempakkumisi biometaani toodangule, “Selle hinnanguline maht tuleneb taastuvenergia transpordieesmärgist (2030. aastal ligikaudu 40 miljonit kuupmeetrit). Skeemis saaksid osaleda kõik, kelle küsitud toetuse tase jääb alla riigiabi reeglites sätestatud normi ja kes ei panusta veel statistikasse,” selgitas ministeeriumi energeetika osakonna peaspetsialist Liisa Ruuder.

Rahalistest mahtudest uue meetme puhul on veel vara rääkida.

Parandatud 2. novembril. Loo ilmumise ajal jäi artiklist mulje nagu müüks kogu Eestis toodetud biometaani edasi ainult Eesti Gaas.