Maksuvõlas Anders Tsahkna sai vastu näppe

Põhja-Eesti õendusabiteenuse pakkujad on juba kevadest saati oodanud, et haigekassa sõlmiks nendega uued lepingud. Nimelt said aasta esimeses pooles läbi senised neljaks aastaks sõlmitud lepingud ja uus periood vajas uusi kokkuleppeid.

Üks haigla, kellele on uus leping haigekassaga eluliselt oluline, on Keilas asuv PJV Hooldusravi, mis on seotud soodustuskelmuse kahtlustusega ekspoliitikust ärimehe Anders Tsahknaga ja kel veel mõni kuu tagasi ulatus maksuvõlg pea miljoni euroni. Nimelt on PJV Hooldusravi eelmisest aastast saneerimisel ja üks haigla saneerimise õnnestumise tingimus oli kava järgi see, et haigla saab haigekassalt senisest suuremas mahus lepingu. Nii aga ei läinud, kuna haigekassa otsustas PJV Hooldusravile anda hoopiski pea poole võrra vähem ravijuhte, kui tal oli seni.

See tähendab, et kuigi augustis suutis PJV Hooldusravi ootamatult tasuda ära üle 700 000 euro maksuvõlga, mis muutis ettevõtte hankes osalemise kõlblikuks, on haiglal edaspidi oma saneerimiskava veelgi raskem täita. Haigla rahavoog kuivab hoopiski pea kaks korda rohkem koomale.

Praegu on haigla omanik ja juht Tsahkna õde Lee Padrik ja ettevõttel jooksvat maksuvõlga praegu pole, küll aga on ettevõttel ajatatud maksuvõlg ligi 300 000 eurot. Viimane võla makse tähtaeg on 2023. aasta jaanuari lõpp.

Haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna juhataja Evelik Trink selgitas, et õenduse hankes hinnati pakkumuste tegijate vastavust hanketingimustele ja selle põhjal kujunes ka pingerida ning jagunesid ravijuhud. See tähendab, et ravijuhtusid jagati pingerea põhjal – kui esimesed ei soovinud kogumahtu, jagunes ravijuhtusid ka pingereas järgmistel kohtadel asuvatele ettevõtetele.

Kokku oli õenduses saadaval 4042 ravijuhtu. "Kõik ettevõtted peale PJV Hooldusravi said pingerea alusel nii palju ravijuhte, nagu nad küsisid. Kuna PJV Hooldusravi oli pingereas viimane, sai tema need ravijuhud, mis jäid teistest ettevõtetest üle," ütles Trink.

Märkimist väärib asjaolu, et PJV Hooldusravi oli hanke pakkumuses oma konkurentidest kõige ambitsioonikam, küsides ainsana 100% mahust ehk kõiki 4042 ravijuhtu endale.

Lee Padrik Äripäeva küsimustele ei vastanud, kuid ütles, et igal asjal on oma aeg ning et sündmustest ei maksa ette rutata. Kuna Padrik on varem öelnud, et PJV Hooldusravil on vaja haigekassalt suuremas mahus lepingut, sest vastasel juhul ei saa haigla majanduslikult hakkama, on tõenäoline, et PJV Hooldusravi vaidlustab haigekassa hanke tulemused. Selleks on tal aega hanke otsusest alates 10 päeva ehk siis 11. novembrini.

SA Hiiu Ravikeskus on üks neist haiglatest, kes mitu korda õendusabiteenuse hanget vaidlustas. Haigla juht Kaidi Vainola on varem öelnud, et haigekassa hanke tingimused tunduvad olevat nimme PJV Hooldusravile suunatud, kuna need olid kirjutatud selliselt, et saneerimisel ettevõte üldse sai teistega konkureerida.

Hanke tulemusi nähes kommenteeris Vainola, et avalikkuses on kajastatud PJV Hooldusravi mitut probleemi ning nendele ei ole tulnud ammendavaid vastuseid, mis lubaks uskuda, et kõik on korras. "Üks kvalifitseerimise tingimus oli saneerimiskava korrektne täitmine. Juba PJV Hooldusravi enda, nagu ka saneerimisnõustaja varasemad, vastused osundavad, et saneerimiskava korrektselt täidetud pole," ütles Vainola. "Nii oli näiteks aprillikuus 2018 PJV-l saneerimiskava järgne maksuvõla makse, mida tähtaegselt ei makstud. Seda on kinnitanud nii PJV ise kui ka saneerimisnõustaja," kirjeldas Vainola probleeme. Teada on tema sõnul ka see, et see makse tasuti alles augustikuus ehk selgelt mitte saneerimiskava kohaselt.

Seega on tema sõnul PJV Hooldusravil mitu probleemi, mille kohta ei ole ta saanud ammendavaid vastuseid, mis lubaks uskuda, et kõik on siiski korras. Seega poleks pidanud PJV Vainola sõnul haigekassa hankes kvalifitseeruma. "Vaidlustamise kohta kujundame seisukoha ilmselt lähiajal," sõnas ta.

Vainola lisas, et SA Hiiu Ravikeskus mõistab olukorra keerukust, sest PJV Hooldusravi mittekvalifitseerimine tähendaks seda, et küllaltki suur hulk ravijuhte jääks konkursiga välja jagamata. Seda kinnitas ka haigekassa vastus, milles öeldi, et PJV Hooldusravi sai need ravijuhud, mis jäid teistest haiglatest üle.

"Loodame, et võimalikud kahtlused hanke kohta saavad selged vastused ja kõik saavad rahuliku südamega pühenduda patsientide abistamisele," sõnas Vainola. "Meil on hea meel, et saime hankel maksimumpunktid ja ravijuhtude arvu, mida olime küsinud," lisas ta. Hiiu Ravikeskus sai hankega omale 1400 ravijuhtu, mis on 101 ravijuhtu rohkem kui seni.

Benita Kodu AS sai haigekassa hankega 608 ravijuhtu, mis on ettevõtte juhatuse liikme Marilin Vaksmani sõnul neile jõukohased. Uus ravijuhtude maht on Benitale pea kolm korda suurem kui senimaani.

Vaksman märkis, et Eesti Haigekassa on praeguseks teinud otsuse ainult statsionaarse õendusabi kohta Harju maakonnas. "Terve ülejäänud Eesti ootab veel tulemusi," ütles ta.

Vaksmani sõnul ei mõjutanud hanke pidev edasilükkumine otseselt Benita Kodu tööd, kuid teadmine, et konkureerida tuleb saneerimisel oleva ettevõttega PJV Hooldusravi, tekitas siiski pingeid. "Hankeotsusest selgub, et PJV Hooldusravi soovis saada endale kogu Harjumaa hankemahtu," märkis ta.

PJV Hooldusravi maksuvõlg oli mitu aastat üle 700 000 euro. Sel aastal lisandus ettevõttele veel kohustusi, mistõttu kasvas võlg sel suvel pea miljoni euroni. Ettevõtte omanik Lee Padrik on öelnud, et maksuamet ei soovi näha maksegraafikuid, vaid nõuab kogu summa korraga maksmist. Kui maksuvõlga ei tasuta, ei saa ettevõte osaleda ka õendusabiteenuse hankel, kus PJV hooldusravi püüab saada senisest suuremat lepingut. Eelmisel aastal sai PJV Hooldusravi õendusabiteenuse eest haigekassalt üle 1,6 miljoni euro.

Veel kevadel oli PJV Hooldusravi juhil Anders Tsahknal plaan müüa maha talle kuuluv kinnistu Pärnu-Jaagupis, millele oli seatud hüpoteek maksuameti kasuks. Kinnistu oli müügis summaga 550 000 eurot, ent keda ei leidunud, oli ostja. See tähendas haigla saneerimiskavale valusat hoopi ning leida oli vaja uus lahendus.

Lahendus saabus augustis, kui üleöö vähenes PJV Hooldusravi võlg üle 654 000 euro võrra. Selgus, et lõpuks suudeti Pärnu-Jaagupi haiglahoone siiski ära müüa. Ostja oli verivärske augusti alguses loodud ettevõte Tolos OÜ, mis kuulub Paul-Kristian Padrikule. Viimane on PJV Hooldusravi omaniku Lee Padriku poeg, Lee Padrik aga on Anders Tsahkna õde. Saneerimisnõustaja Andres Hermeti sõnul teeniti haigla müügiga tulu 150 000 eurot.

Ülejäänud pool miljonit eurot tuli Hermeti sõnul laenust, mille andis PJV Hooldusravile samuti Paul-Kristian Padrik.

Eelmisel aastal kirjutas Äripäev, kuidas haigekassa korraldas 2014. aastal konkursi, et reastada paremuse järjekorras Harjumaa õendusabiteenuse pakkujad ja seejärel nendega vastavalt tulemustele neljaks aastaks lepingud sõlmida. Hiiu Ravikeskuse ja Benita Kodu üllatus aga oli suur, kui pärast esimest aastat muutis haigekassa rahastamist ja suurendas pea poole võrra PJV Hooldusravi mahtu, samal ajal kui teistele ravikeskustele on raha vähem andma hakatud. Üllatus oli eriti suur seepärast, et konkursil sai PJV Hooldusravi punktide järgi eelviimase koha.

Küsimise peale teatas haigekassa, et konkursi tulemus kehtis vaid esimesel aastal. Teisel aastal arvestati PJV Hooldusravile punkte juurde selle eest, et haigla sai eurotoetuse abiga valmis euroremondi.

Sel aastal otsis haigekassa õendusabiteenuse partnereid riigihanke kaudu. Hange on kevadest saati aina edasi lükkunud, kuna hanget vaidlustati mitu korda. Näiteks on Hiiu Ravikeskuse juht Kaidi Vainola ette heitnud, et haigekassa on hanke tingimused teinud selliselt, justkui soosiks ta partneriks just PJV Hooldusravi haiglat, olgugi et viimasel on olnud makseraskusi.

Eelmisel aastal maksis haigekassa PJV Hooldusravile mõlemas poolaastas õendusabiteenuse eest üle 820 000 euro. Seekord soovis haigla saada suuremat lepingut, sest vastasel korral ei saa haigla omaniku sõnul rahaliselt hakkama.