Abilinnapea Sarapuu vedamisel tehtud otsused said riigikohtust tagasilöögi

Tallinna linnale kuuluv AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT) veab jäätmeid Nõmmel ja ühes Lasnamäe piirkonnas, kuigi linna keskkonnaameti korraldatud konkurssidel tunnistati seal edukateks OÜ Baltic Waste Management (BWM) ning OÜ Tapa Autobussipark ühispakkumised.

Juba hankelepingute sõlmimise ajal 2016. aasta sügisel liikusid jäätmeäri ringkondades jutud, et BWMi taga on jäätmemajandust kureerinud abilinnapea Sarapuu ärihuvid.

Järgmise aasta kevadel selgus, et BWM alustas Nõmmel jäätmete vedu ilma vastava loata. Samuti paisus elanike pahameel, kuna saamatu prügivedaja ei saanud oma tööga hakkama. Linnavalitsus lahendas olukorra selliselt, et TJT-le liisiti prügiveokid ning linnale kuuluv ettevõte hakkas BWMile alltöövõttu tegema.

Jäätmekäitleja Ragn-Sells esitas selle peale halduskohtusse kaebuse, leides, et linnavalitsus rikkus jäätmeseaduse ja riigihankeseaduse nõudeid, kui andis seaduses ette nähtud riigihanke menetlust korraldamata korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise üle TJT-le. Faktiliselt asendati Ragn-Sellsi hinnangul BWM riigihanget korraldamata TJTga.

Tallinna halduskohus rahuldas kaebuse. Muuhulgas tõi kohus välja, et linna poolt hankelepingute täitmiseks alltöövõtja lubamine oli näilik ning tegelikult oli tegemist hankelepingu muutmisega ja senise pakkuja asendamisega TJTga.

Tallinna linn esitas apellatsioonkaebuse, mille aga ringkonnakohus jättis suures osas rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et asjaolusid kogumis hinnates on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et alltöövõttu tegelikult ei kasutatud ning hankelepingute pooleks olnud BWM ja Tapa Autobussipark asendati TJTga, kes asus teostama korraldatud jäätmevedu linna initsiatiivil. Linn arveldab otse TJTga ning BWM ja Tapa Autobussipark ei saa hankelepingutest mingit majanduslikku kasu, samuti ei käitu nad tavapärase peatöövõtjana ning on kaotanud huvi hankelepingute täitmise vastu, soovides üksnes vältida Tallinna linna poolt hankelepingutest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamist.

"Eeltoodud rikkumiste tulemus on hankelepingute tühisus. Rikkumise iseloomu arvestades ei ole võimalik taastada olukorda, mis oli enne seda, kui Tallinna Jäätmekeskus rahuldas ühispakkujate taotluse kasutada TJTd alltöövõtjana. Ühispakkujate väidetav õigus ja kohustus lepinguid täita ei ole reaalne. Nendega on lepingud sisuliselt lõpetatud," sõnas ringkonnakohus.

Vaidlus jõudis ka riigikohtusse, kus Ragn-Sells sisuliselt saavutas oma eesmärgi pea täielikult. Seetõttu mõistis kolleegium Tallinna linnalt Ragn-Sellsi kasuks välja menetluskulu 7800 eurot.

Nõmmel ja Lasnamäe Pae-Ülemiste piirkonnas hakkab kehtima vabaturg, kuni linnavalitsus on uute konkurssidega leidnud sinna vedajad. Halduskohus kohustas Tallinna linna alustama kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Praegu linnas jäätmemajandust kureeriv abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis pressiteate vahendusel, et Nõmmel ja Lasnamäe Pae-Ülemiste piirkonna elanikele osutatakse prügiveo teenust edasi, klientidega sõlmitakse uued lepingud. "Tekkinud olukord näitab olemasoleva jäätmeseaduse vigasust ja seda, et on vaja omavalitsuskesksemat jäätmeveo mudelit," osutas Izmailova riigikohtu otsust kommenteerides. "Seda on konstateerinud varasemalt Euroopa Komisjon, OECD ja Eesti riigikontroll," lisas ta.

Maikuus 2017. aastal pidas kapo Sarapuu kinni. Kahtlustuse kohaselt mõjutas Sarapuu tegevus oluliselt ja vahetult BWMi, mis allus väljaspool Sarapuu ametiseisundit tema korraldustele ja tegutses tema huvides. Kahtlustuse saamisel astus Sarapuu abilinnapea ametist tagasi.

Lisaks Sarapuule said kahtlustuse BWMi juhatuse liige Kaido Laanjärv ning Sarapuu väimees, Atko grupi juhatusse kuulunud Margo Tomingas.