Kogumispensioni väljamaksete remont veereb kui kuum kartul

Täna arutatakse riigikogu rahanduskomisjonis teise pensionisamba muudatusi, mis puudutavad eeskätt kogumisfaasi, ehk seda, kuidas utsitada pensionifonde suuremat tootlust teenima. Debati käigus on lauale käidud ideid ka väljamaksete süsteemi ümberkorraldamiseks, kuid poliitikud nendega edasi minema ei tõtta.

„Rahanduskomisjonil on plaanis koos turuosalistega arutada võimalusi teise pensionisamba investeerimispiirangute leevendamiseks ning haldustasude langetamiseks. Väljamaksete muutmist eelnõus ega parandusettepanekutes käsitletud pole, küll aga on selle teema tõstatanud üks turuosaline. Jutuks tuleb see eeldatavalt ka homme,” rääkis eile riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Taavi Rõivas.

Väljamaksete süsteemi muutmise vajalikkusest on viimasel ajal kõnelenud nii Reformierakonna esimees Kaja Kallas kui ka sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Rääkimata Isamaa esimehest Helir-Valdor Seederist ja EKRE aseesimehest Martin Helmest, kes muudaksid teise sambasse raha kogumise ja sealt raha väljavõtmise üldse vabatahtlikuks.

Rõivase vastusest võib aga järeldada, et enne valimisi rahanduskomisjon väljamaksete kallale minna ei söanda. Sama ütles kevadel ka komisjoni esimees, keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin, kelle juhtimisel veeretati pensionisüsteemi tulevikustsenaariumi põhjalik analüüsimine riigikogu arenguseire keskusele.

Kõige järjekindlamalt on väljamaksete süsteemis muutusi nõudnud pensioniühistu Tuleva. Kui praegusel kujul suurendaks riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu selle koostaja hinnangul teise samba koguja summaarset pensioni umbes 1,5%, siis Tuleva juhi Tõnu Peki sõnul võiks ambitsioon olla kümneid kordi suurem.

Tuleva üks ettepanek on lubada esmalt kõigil pensioniikka jõudjatel soovi korral valida teise samba väljamaksed otse pensionifondist. „Nii anname inimestele võimaluse ka pensionieas kogutud varalt tulu teenida ja pärandada kasutamata jäänud vara lastele,“ selgitas ettepanekut Tõnu Pekk.

Peki sõnul oleks see lihtne ja äärmiselt vajalik lahendus eelkõige nende jaoks, kes juba lähiajal oma kogutud vara kasutama hakkavad. „Kui riigikogu on kõige põletavama probleemi lahendanud, saab edasi juba kiirustamata analüüsida, kuidas väljamakseid veel efektiivsemaks ja vajadusel paindlikumaks muuta,“ rääkis Pekk.

Kindlustusseltside liit on veendunud, et pension peab olema eluaegne. „Kui väljamaksed muudetaks tähtaegseks, ei oleks tegemist enam pensioni, vaid mingi muu kohustusliku finantsinstrumendiga, kus kogumiskontolt makstakse selle aja jooksul raha välja, millele järgnevad inimese elatustasemes suur langus ja vaesusrisk. Viimasega aga tõenäoline risk riigieelarvele,“ rääkis kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.

Sama asi oleks Jesse sõnul ka siis, kui tähtajaks panna inimese oodatav eluiga pensionile jäämise hetkel ehk pooled inimesed saaksid pensioni kauem, kui nad elavad, ja ülejäänutel saaks pensioniraha enne elupäevade lõppu otsa.

„Annuiteetleping tagabki nende riskide maandamist ehk kõik inimesed saavad raha kindla peale elupäevade lõpuni. Sealjuures ei pea eluaegse kogumispensioni väljamaksja olema mitte üksnes kindlustusandja ja sama võiksid vabalt teha ka pensionifondid eluaegse garanteeritud fondipensionina,“ märkis Jesse.

Raha kaotab praegu lihtsalt väärtust

Tuleva raiub aga vastu, et fondipensioni võimaluse loomisega ei juhtu midagi hullu. Peki sõnul saaks inimene fondist igakuiseid makseid näiteks 18 aasta jooksul, mis on praegu 65aastase inimese oodatav eluiga. „Veider nii väljenduda, aga halvim asi, mis inimesega selles kontekstis võib juhtuda, on see, et ta ei sure enne 84. eluaastat. Sel juhul langeb tema esimesest ja teisest sambast saadav pension pärast 84. sünnipäeva umbes 4–5%,“ rääkis Pekk.

Siinkohal tuleb Peki sõnul mängu asjaolu, et esimese samba pension kasvab selleks ajaks indekseerimise tõttu rohkem kui kaks korda, kuid kindlustusseltsi väljamaksete ostujõud samal ajal kahaneb. Kui teise samba fondis olev vara teeniks inimese pensionile jäädes tootlust edasi, siis on ta saanud oluliselt kõrgemat pensionit.

Sellele asjaolule viitas ka Vabaerakonna juht Kaul Nurm, kes praegu ise teisest sambast väljamakseid saab. „Kindlustusselts pakub inimesele igakuise fikseeritud summa, näiteks 50–60 eurot. Raha on nende käes kuni surmani, aga nad ei korrigeeri seda ei inflatsiooni ega palgatõusuga. Kui esimese samba raha kasvab ajas ehk käib kaasas elukalliduse tõusuga, siis teise samba väljamaksete puhul kaotan raha väärtust iga kuu ja see pole normaalne,“ märkis Nurm.

Nurme sõnul oli tal kunagi teise sambasse väga palju usku, kuid nüüdseks on ta pettunud. „Ma olen sinna raha kogunud ja pole makseid kordagi katkestanud. Kuid minu probleemi nad ei lahenda. Mida saame täna kahe euro eest päevas ja mida saame 10 aasta pärast sellesama 2 euro eest?“ rääkis Nurm.

Kuigi mõne aja eest tehtud seadusemuudatus võimaldab kindlustusseltsidel pakkuda lepinguid, kus raha ka edasi investeeritakse, takistab nende praktikas kasutamist Jesse sõnul veel paar tegurit. Nimelt peab seaduse järgi selts investeerima raha just praegustesse turul pakutavatesse kohustuslikesse pensionifondidesse. See piirang on tema sõnul ebamõistlik ja takistab turu arengut ning seetõttu tehti seaduseloojatele ettepanek võimaldada kindlustusandjatel kasutada lisaks olemasolevatele pensionifondidele ka teisi turukõlbulikke finantsinstrumente. „See toob pensionisüsteemi juurde paindlikkust ja võimaldab pakkuda kindlustusandjatel oma klientidele oluliselt atraktiivsemaid annuiteetlepinguid ning oleme veendunud, et muudatuse tulemusel investeerimisriskiga ja eeldatavalt suurema tuluga pensionilepingud käivituvad ka reaalselt,“ märgiti rahanduskomisjonile saadetud arvamuses.

Seda, et tervesse kogumispensioni süsteemi on muutusi vaja, leiavad mõlemad. Peki sõnul oleks esmalt tarvis kustutada lähiajal pensionile suunduvate inimeste vara ohustav tulekahju ja seejärel kaaluda kõiki võimalusi, millega leida kogujatele parima pikaealisuse riske pehmendav väljamakseviis.

Jesse sõnul ei tohiks muudatustega enne valimisi kiirustada. „Kogumispensionite süsteemi usaldus on viimastel aastatel nii kõvasti pihta saanud, et mõistlik oleks pärast valimisi rahulikult kogu süsteem üle vaadata ning otsida viise paindlikkuse lisamiseks ja ühes sellega ka teed süsteemi usaldusväärsuse taastamiseks. Viise, kuidas seda saaks teha, on palju,“ märkis Jesse. Paraku on ka üsna ilmne, et praegusel kujul jätkuv süsteemi aukude lappimine usaldust pensionisüsteemi ei taasta, lisas ta.

Kui aga riik kavatseb otsustaks regulatsiooni ilma tagajärgi teadvustamata muuta, peaks Jesse sõnul andma kindlustusandjatele võimaluse kehtivate lepingute ülesütlemiseks.

Maailmas on kogumispensionite väljamaksete süsteeme mitu ja riigi osalemises ei ole mitte midagi imelikku. Kui analüüsiga jõutakse äratundmisele, et konkurentsil põhinev süsteem ei ole Eestis otstarbekas, on see alati võimalik riigistada. Samal ajal on vaja tagada ka pensionite eluaegsus, süsteemi läbipaistvus, järelevalve ja muud regulatsioonid, mis tagavad süsteemi jätkusuutlikkuse.

Kui soovime, et tulevikus oleks ka teise samba maksed eluaegsed, on tõenäoliselt tõesti kõige mõistlikum riigil ise oma kodanikud kindlustada või osta kindlustus hankena rahvusvaheliselt kindlustusturult. See on puhtmatemaatiliselt kõige efektiivsem – üksikute kindlustuslepingute sõlmimine on kulukas ja kindlustusseltsid peavad arvestama võimalusega, et just neile satuvad keskmisest kõrgema elueaga kliendid. Kindlustades kõik inimesed korraga, riigil neid muresid pole. Nii Rootsis kui ka Lätis, kus väljamakseid teeb riik, saavad inimesed sama suurtest säästudest oluliselt paremad pensionimaksed kui meil.

- Väljamakseid teeb üldjuhul kindlustusselts pensionilepingu alusel (kogutud summa jääb 50–700kordse rahvapensionimäära vahele). Neid makstakse pensionilepingu alusel eluaegse annuiteedina, st pensionisaaja ehk kindlustusvõtja elu lõpuni. Elu lõpuni tehtavad maksed arvutab välja kindlustusandja.

- Kui kogutud raha on vähe ehk 1893–9465 eurot (10–50 rahvapensioni määr), on lubatud regulaarsed väljamaksed ka otse pensionifondist (fondipension). Väljamaksete puhul saab ka valida, kas soovitakse igakuiseid, kvartaalseid või ainult kord aastas saadavaid makseid.

- Erandjuhtudel, kui kogutud raha on alla 1893 euro (10kordse rahvapensioni määr), on võimalik see ka korraga välja võtta.

- Kui pensionikontole kogutud osakute koguväärtus on suurem kui 132 517 eurot (700kordne rahvapensioni määr), on osakuomanikul vähemalt 700kordsele rahvapensioni määrale vastava kindlustusmaksega pensionilepingu sõlmimisel õigus jätta ülejäänud osakud oma pensionikontole alles ning saada väljamakseid kindlustusseltsist ja pensionifondist korraga.

Allikas: pensionikeskus