Ettevõtjad kardavad maksude peenhäälestust

Äripäev küsis Eesti tippjuhtidelt, ettevõtjatelt ja teistelt mõjukatelt ühiskonnategelastelt arvamust sotsiaalmaksu lae kehtestamisele. Kolm neljandikku meie küsitlusele vastanutest toetas sotsiaalmaksule lae seadmist, pidades seda majanduse arengut soodustavaks maksumuudatuseks.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas üllatas eelmisel nädalal avalikkust teatega, et Keskerakond on asunud sotsiaalmaksu lae kehtestamist toetama.

Küsitlusele vastanud ettevõtjatest oli sotsiaalmaksu lae suhtes kõige kriitilisem PRFoodsi juht Indrek Kasela, kelle hinnangul pole kõrgepalgalistele maksulae seadmine põletav probleem, millega tegeleda. "Loomulikult oleks see huvitav eksperiment, aga ma ei tahaks, et selline pseudoprobleem varjutaks olulisemat – tänane riigiaparaat, eriti poliitline eliit, ei peaks tegelema riigiettevõtete kaudu lisamaksukoormuse loomisega ja Keskerakonna eksperiment tulumaksuvaba miinimumiga kiirendas palgainflatsiooni," põhjendas Kasela.

Ettvõtja Tõnis Palts oli seda meelt, et esimese sammuna tuleks tõsta tulumaksuvaba miinimumi kõikidele 500 eurole. "Peale selle, et see annaks täpselt sama tulemuse kui sotsiaalmaksu lae kehtestamine, likvideeriks see ka kurikuulsa probleemi tulumaksu arvestamisest. Ja samal ajal ei tekita uut jõnksu maksusüsteemi. Kui see on tehtud, siis hiljem võiks tulla sotsiaalmaksu lae kehtestamise teema juurde," soovitas Palts.

Sotsiaalmaksu lae kehtestamist toetasid teiste seas näiteks Jüri Käo, Ahti Heinla, Joel Volkov, Kristjan Liivamägi, Priit Alamäe, Sander Gansen ja Armin Karu.

"Meie rahvuslikud tšempionid vajavad järjest enam tippspetsialiste ja -juhte, kes aitaksid neil maailma vallutada. Küsimus on see, kas nad palkavad need inimesed Eestisse või kuhugi mujale riiki. Seda küsimust küsivad endalt ka inimesed, kes võrdlevad Eesti maksukoormust teiste riikidega meie ümber ja valivad endale tulevast elu- ja töökohta," rääkis Nortali omanik ning erakonna Eesti 200 üks käivitajaid Priit Alamäe.

"Sotsiaalmaksu lagi on loogiline samm, sest kõik üle keskmise palga teenijad niikuinii panustavad meie eelarvesse nii maksude kui ka tarbimisega keskmiselt rohkem, kui nad tagasi saavad," lisas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektori Kristjan Liivamägi sõnul aitaks olukorras, kus eksisteerib kvalifitseeritud tööjõu nappus ning palgakasv on suhteliselt kiire, lae kehtestamine piirata kõrgepalgaliste töötajate palgakulusid.

"Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis suhteliselt kõrged tööjõu maksud, mis pärsivad kõrgepalgaliste, majandusele suuremat lisandväärtust loovate töökohtade loomist. Üldjuhul on kõrgepalgalised targad töötajad need, kes loovad ettevõttele suuremat lisandväärtust, mis omakorda tuleb ringiga Eesti riigile suurema maksutuluga tagasi. Seega minu hinnangul on sotsiaalmaksukohustusele ülempiiri kehtestamine vajalik samm, mis saadab ettevõtjatele signaali, et Eesti riik soodustab kõrgepalgaliste suuremat lisandväärtust loovate töökohtade loomist," põhjendas Liivamägi.

Ka ettevõtja Armin Karu oli seda meelt, et tegemist oleks positiivse muudatusega. "On raske prognoosida, kas uusi töökohti hakataks looma päevapealt, aga see samm annaks tugeva signaali. Ma olen kindel, et kui keskkond on sobilik, siis järgnevad ka soovitud tulemused," lausus ta.

Reklaamiagentuuri Tank omaniku Joel Volkovi sõnul annaks lae kehtestamine ettevõtjatele sõnumi, et neid usaldatakse ja neisse usutakse. "Tänane valitsemisloogika on olnud täpselt vastupidine – pigem kahtlustatakse ettevõtjaid kõikvõimalike nüansside pahatahtlikus ärakasutamises ja riigi lüpsmises. Mina arvan küll, et tänane paradigma peab muutuma ja sotsiaalmaksu lagi võiks olla esimene samm liberaalsema ja õhukesema riigi suunas," rääkis Volkov. Tema hinnangul oleks sotsiaalmaksu lagi niivõrd majanduslik, kui just maailmavaateline otsus.

Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul on sotsiaalmaksu lagi mõistlik meede, sest eriti tippspetsialistide puhul on Eesti kõrged tööjõumaksud oluline pidur. "Aga eks probleem ole siis pensionide ja arstiabi rahastamises. Kui selleks on astmeline tulumaks, siis võib juhtuda, et sotsiaalmaksu kokkuhoid võetakse kõrgema tulumaksuga tagasi. Seega – sisuliselt saab arutada vaid terviklikku ettepanekut," rääkis Aaviksoo.

Sarnaselt Jaak Aaviksooga olid mitu ettevõtjat ja tippjuhti seda meelt, et sotsiaalmaksu lae kehtestamisele peaks eelnema põhjalikum analüüs. Samuti öeldi, et neljakordne keskmine palk on liiga kõrge tase ja kardeti, et sotsiaalmaksu laega ettevõtetele jäetav raha võetakse teiste koormistega ikkagi ära.

Priit Alamäe sõnul peaks sotsiaalmaksu lae kehtestama kolmekordse keskmise palga tasemel, sest siis oleks sel ka oluline ja tuntav mõju nii ettevõtete kui ka indiviidide otsustusprotsessile. "Pikas perspektiivis see suurendab Eesti maksulaekumist ja veenab rohkem tippspetsialiste siia kolima ning nulleelarve protsessi kaudu on võimalik leida piisavalt vahendeid ka ajutise sotsiaalmaksu laekumise vähenemise katmiseks muude kulude arvel," rääkis ta.

Viru Keemia Grupi juhi Ahti Asmanni sõnul tuleks sotsiaalmaksule lae mõistlikkust hinnata üksnes majanduse arendamise tervikpaketi osana. "Kui arenguplaani ei ole, siis juhtub see, mis on seni kogu aeg juhtunud – eelarvesse tekkiv auk lapitakse kinni muude kaudsete maksude tõstmise või uute maksude kehtestamisega. Poliitikute soov riigi poolt tasuta teenuseid osutada on nii suur, et vaevalt maldab keegi ära oodata maksumuudatusest saadavat positiivset mõju riigi majanduse ja maksutulude kasvule.

Bigbanki juhatuse esimehe Sven Raba sõnul pole sotsiaalmaksulae kehtestamine iseenesest halb mõte, aga tervikut vaadates on see pigem meie majanduse peenhäälestus. "Kui ettevõte on valmis töötajale maksma vähemalt neljakordset Eesti keskmist palka, siis maksab ta seda nagunii – sotsiaalmaksu ülempiiriga või ilma. Peenhäälestuslike teemade asemel soovitaksin meie poliitikutel tegeleda laiemahaardeliste murekohtadega ühiskonnas, nagu näiteks on meie kurikuulus teine pensionisammas," ütles ta.

Graanul Investi omanik ja juht Raul Kirjanen ütles, et temale jääb selgusetuks, mida üritatakse sotsiaalmaksu laega saavutada. "Kui eesmärk on siia tuua rahvusvahelisi tippspetsialiste, siis võiks neile anda üldse võimaluse ajutiseks erakindlustuseks (näiteks kuni kolm aastat), pensionist nad vaevalt et Eestis huvitatud on. Teiseks ei ole päris selge, kust leitakse raha sellest meetmest tekkiva puudujäägi asemele või mida tõmmatakse koomale. Kui ühtse süsteemi rikkumise hind on mingisugune jabur lisamaks mingis muus sektoris, siis seda ma kindlasti ei toeta," oli Kirjanen seisukohal.

"Minu jaoks on palju suurem probleem praegu jooksvalt üle 5% aastas paisuv riigieelarve ja selle külge poogitavad püsikulud ning asjaolu, et isegi sellise eelarve kasvu juures ei ole riik võimeline midagi säästma. Selline kasv ei ole pikas viskes reaalne ja tuleks tegeleda ka olukorraga, kus kasv kas aeglustub või isegi eelarve kahaneb," soovitas Kirjanen.

Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige sõnade kohaselt jääme varsti hätta pensionide ja hoolekande ülalpidamisega, lisaks ei jõua vaese pere lapsed ka huviringidesse. "Kelleltki tuleb võtta: töökad ja jõukad võivad seetõttu rohkem maksta küll. Sotsiaalmaksu lage tasub alandada sel juhul, kui see loob kindla eelise tarkade inimeste töölevärbamiseks Eestisse. Tarkade ümber tekib keskkond, kus makstakse keskmiselt rohkem makse," oli tema arvamus.

Ettevõtja Indrek Neivelti väitel on sotsiaalmaksu lael ainult siis mõte, kui kõik inimese tulud (ka dividend) maksustatakse kuni laeni sotsiaalmaksuga. See oleks tema hinnangul õiglane.

Tallinna Tehnikaülikooli professori Rainer Katteli sõnul on Eestis kaks tõsiasja – kõrged tööjõumaksud ning tööjõu puudus. "Samas ei ole selge, et need kaks asja on omavahel seotud. Eesti maksusüsteem on jõudnud olukorda, kus see ei toeta enam investeeringuid ega tööjõu arendamist ettevõtja poolt. Sotsiaalmaksu lagi ei lahenda ilmselt kumbagi probleemi päriselt, vähemalt ilma teiste muudatustega maksusüsteemis, mis oluliselt enam kapitali maksustaksid (näiteks ettevõtte tulumaks) ning lisaks tuleks tõsiselt tegeleda tööjõuturu avamisega välismaalastele ehk rände elavdamisega, Viimane on kindlasti tänases poliitilises kliimas oluliselt keerukam küsimus kui maksud," märkis ta.