Arendajaid ahistav parkimiskohtade nõue võib saada lahenduse

Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Ignar Fjuk ütles intervjuus Äripäevale, et ametis on algatatud parkimise uue korra eelnõu koostamine. Sellega avaneb arendajate jaoks lootus, et korterite arvu ja suurusega seotud parkimiskohtade nõue saab lahenduse.

Praegu peab arendaja linnakeskusesse kortermaja ehitades tegema iga korteri kohta keskmiselt 1 kuni 1,2 parkimiskohta. Lasnamäel nõutakse Lumi Capitali juhtivpartner Martin Rekori sõnul 1,4 parkimiskohta korteri kohta.

Rekor kiitis linna, et on parkimiskohtade teema üles võtnud. Ta märkis, et parkimiskohtade normi pidi linn algselt muutma juba aastal 2014, kui eelmine kehtivuse kaotas, kuid uut lahendust tollal ei tulnud. Tema sõnul on kõigi Tallinna linna elanike jaoks oluline, kas linn täidetakse autode jaoks parkimismajadega või inimeste jaoks majadega. „Maad on Tallinnas piiratud hulk.“

Rekori sõnul on Lumi Capitalil olnud Kalamajas kortermaju müügiks arendades kogemusi, et neid parkimiskohti, mida linn nõuab, ei ole lihtne pärast korteriostjatele ära müüa. Probleem on tema sõnul ka see, et parkimiskohtade müügihinnad märkimisväärselt väiksemad kui nende ehituskulu. „See tekitab eriti veidra olukorra, kus on sisuliselt vajalik nii-öelda subsideerida parkimiskohtade müügihindu, ja inimesed, kes parkimist ei vaja, peavad selle kaudselt kinni maksma, et keegi saaks osta parkimiskohti soodsamalt.“

Rekor tõdes, et mikrokorteritega majade puhul parkimiskohtade nõue niivõrd aktuaalne ei olegi, sest neid ehitatakse sellesama nõude tõttu eluruumide asemel äripindadena: äripindade puhul kehtib kordades väiksem nõue. Tema sõnul oleks tervitatav, kui linn võimaldaks ka eluruumidena teha mikrokortereid väiksema parkimisnormatiiviga. „Muidu on inimesed sunnitud ostma mikrokortereid, mille jaoks pangad ei anna laenu ja mille pealt maamaksu tagasi ei saa. Igal juhul oleks Tallinna linnal mõistlik propageerida kõikide arendajate jaoks elupindu eluruumidena rajama koos kõigi nõuetega. Sellega on ka pangad harjunud.“

Rekor tõi näiteks, et kui teha väikeste korteritega maja, kus on korteri suurus näiteks 30 ruutmeetrit, tuleb ehitada kortermajaga sama suur parkimismaja. Seega ei pruugi parkimiskohtade maht isegi olla kolmandik kortermaja mahust, vaid võib olla ka pool kogumahust.

Linna arutatav parkimiskohtade nõude sidumine elamute brutopinnaga, mida vajadusel korrigeerida koefitsiendiga, võiks olla Rekori hinnangul üks lahendus. Nii oleks väiksemate korterite puhul vaja teha vähem parkimiskohti. Ta märkis, et üks lahendus, mis on veel arutlusel olnud, on üürikorteritega majana kasutusse jäävate hoonete puhul, kus korteriomandeid ei moodustatagi, võiks olla linnal õigus parkimiskohtade normi veel vähendada. „Nendel üürimajadel, mida linn ise on rajanud, on parkimisnormatiiv madalam kui see, mida ta nõuab eraarendajate käest. See on tekitanud veidra olukorra, kus on mõned reeglid, mis kehtivad linnale, ja teised reeglid, mis kehtivad eraarendajatele.“

Rekori hinnangul töötab praegu kehtiv norm täpselt vastupidi ka Tallinna linna enda soovidele eelistada ühistranspordiga liikujaid. Seda, et parkimisnorm on liiga suur, on tema sõnutsi arendajad linnale rääkinud juba viimased kümme aastat. Ta märkis, et näiteks Helsingis ei ole vastupidiselt üldse lubatud rajada rohkem kui pool parkimiskohta korteri kohta. Riias on aga tema sõnul kesklinnas mõnes piirkonnas lubatud rajada kolme korteri kohta üks parkimiskoht. „Teised linnad on läinud seda teed, et nad mitte ei nõua parkimiskohta, vaid nad piiravad väga jõuliselt tekkivat parkimiskohtade mahtu,“ ütles ta ja lisas, et seeläbi propageerivad need linnad ühistranspordiga, jala ning jalgrattaga liikumist.

Rekor lisas, et oluline on silmas pidada ka seda, et nõudlus parkimiskohtade järgi on ajas oluliselt langev, sest inimesed kasutavad isikliku sõiduauto omamise asemel ühe rohkem sõidujagamisteenuseid ning tulevikus kaob isesõitvate autode linnapilti tekkides nõudlus parkimiskohtade järele drastiliselt. Nii ei peaks tema hinnangul linn vaatama mitte ainult hetkeolukorda, kus on juba parkimist üle, vaid ka paratamatuid lähiaastatel tulevaid muutusi.