Nordica juht: Nordica on Eestile nagu varuelektrijaam

„Kui keegi Eesti turismitööstusest või ajakirjanikest arvab, et LOTi juhatuse liikmed ärkavad hommikul üles mõttega, et mis me seal Tallinnas teeme, siis lõpetaks selle oma naba imetlemise ära. Nii see ei ole,“ on Saarpuu kriitiline nende vastu, kes süüdistavad Nordica allumist LOTile.

Kuigi Tallinnas Lennujaama teel paiknev Nordica kontor näeb välja tagasihoidlik, on seal sagimist omajagu. Ja justkui märgilisena astus Äripäeva saabudes Saarpuu kabinetist välja varem Estonian Airi juhtinud Jan Palmer, kes nüüd on tegev ka Nordicas.

Nordicat praegu vedava Saarpuu kabinet on pisike ja askeetlik ning ilmestab hästi seda, et Saarpuu on lennufirma juhi ametis ajutiselt. Tema kabinetis tõmbab endale tähelepanu valge tass, millel peal kiri „I love Greece“ („Ma armastan Kreekat“).

Eelmisel nädalal (intervjuu on tehtud 27. novembril – toim), reedel. Lendasin Nordicaga.

Meil oli viis partnerit, kellega me teeäri ette võtsime. Ülejäänud on sellega endiselt tegutsenud, võimaluse piires püüan ise ka ennast kurssi viia. Septembris lõppes hooaeg ära, praegu on istanduses talvepuhkus. Läheb 3–4 aastat aega, et teeäri professionaalset teeistandust vähegi meenutaks. Me hakkasime Gruusias kõike tegema nullist alates. Seal polnud istandusi ega hooneid.

Nii mind siia kutsuti jaa.

Ma arvan, et ma olen ühest küljest muutnud vähe, teisest küljest palju. Nordica üldplaani või strateegiat ei ole ma torkima läinud. See visioon, kuidas Nordica kolm aastat tagasi loodi, ongi ainuvõimalik lahendus.

See, et me oleme pidanud muudatusi tegema, ei ole olnud niivõrd minu põlev soov, vaid vajadus reageerida olukorrale. Kui ma suvel ettevõttesse tulin, ei läinud meil just väga hästi. Tallinna liinivõrk ei toiminud meil juba aasta algusest nii, nagu kavas ette nähtud. Põhjuseks tihenenud konkurents, kütuse hinna tõus. Võib-olla olime ka ise liiga palju ette võtnud.

Kõrvaltvaatajatele on jäänud vist mulje, et Saarpuu tuli ja mõtles, et tühja neist ühendustest, läheme Skandinaaviasse raha tegema. Ma selle mõttega suvel kindlasti ei tulnud. Oleme oma inimestega tõsiselt tööd teinud ja arutanud, kuidas me peaksime oma tegevusplaane korrigeerima, et järgmisel aastal kasumisse jõuda.

Me teatasime liinivõrgu kahandamisest ja seega teatasime ka otsusest koondada töökohti. Kui meil on ettevõttest lahkunud finantsjuht, siis on uut vaja. Samamoodi, kui me leiame, et mõne endise kolleegiga vaated, kuidas edasi liikuda, erinevad, siis saab ikkagi liikuda edasi juhul, kui on ühtne vaade ja arusaam, kuidas edasi liikuda. Need inimesed, kes meil praegu on, on kompetentsed ja pika kogemusega.

Mitte lennunduses. Kui mõelda, et Eestis on ajalooliselt olemas üldiselt üks lennufirma, siis mul on küll varasemast pikaaegne kogemus olemas, aga neid inimesi pole palju.

Kindlasti ei ütleks, et nüüd on lihtsad ajad. Me oleme jätkuvalt ümberkorralduste faasis nii organisatsiooniliselt kui ka liinivõrgu mõttes. Meil on endiselt ambitsioon kasvada. Lihtsad ajad … Ma loodan, et need tulevad, aga pole kindel, et mina neid Nordica juhina näen.

Suvel, kui ma ettevõttesse tulin, olin ma küll nõukogus olnud, aga seal lähtusin palju sellest, mida juhatus jooksvalt esitles. Sa ei näe tegelikult lõpuni organisatsiooni sisse. Mitmes punktis erines minu nägemus nõukogus sellest, missugune on mu nägemus juhatuses. Miks teed tol hetkel lahku läksid, oligi see, et oli tekkinud probleemne olukord. Asjad polnud Tallinna liinivõrgus hästi, polnud suhete tasandil põhipartneritega hästi. LOT oli üks nendest.

See on nii keeruline ja mitmetahuline teema. Me oleme hästi tihedalt oma partneritega põimitud. Kui vastastikune usaldus või usk üksteisesse kaob, tekivad probleemid ja on raske ühiselt ettevõtet juhtida. Kaasa arvatud Regional Jeti.

Praegu on mul küsimus, kas LOT on pikas perspektiivis meile kõige parem partner Regional Jeti arendamisel või peaksime edasi minema ise ja LOTi välja ostma.

See on küsimus, mille peale peaks mõtlema. Meie näeme, et Regional Jetil on praegu suur potentsiaal, ja tahame seda suunda aktiivselt edasi arendada. Asja saab hästi teha siis, kui partneritel on ühised eesmärgid. Ma ei oska kommenteerida, mis eesmärgid olid kaks pool aastat tagasi, kui koostöö algas.

Minul on LOTiga konstruktiivsed suhted, arutame asju ausalt ja avatult, mõtleme, kuidas koos edasi minna. Arvatakse, et ma saan LOTi käest juhtnööre. Päris ausalt, minu praegune probleem on, et meie diskussioonid võiksid olla veel intensiivsemad. Tahaksin nendega asju arutada, aga sageli on neilt keeruline tagasisidet saada.

Kindlasti ei ole neil suva. Mina suhtlen nende juhatuse liikmetega. Neil on neli juhatuse liiget, aga ettevõtte mastaap on 10–15 korda suurem kui Nordical. Kui keegi Eesti turismitööstusest või ajakirjanikest arvab, et LOTi juhatuse liikmed ärkavad hommikul üles mõttega, et mis me seal Tallinnas teeme, siis lõpetaks selle oma naba imetlemise ära. Nii see ei ole.

Kõik need otsused, mida me oleme teinud Nordica kohta, saavad alguse siin majas. Aga on selge, et mingite plaanide elluviimiseks on vaja istuda maha ja koos lahendusteni jõuda. Teoreetiliselt on aga kõik võimalik.

Muidugi me veame LOTile ette! Ette vedamine ei ole deemon. Eestlased saavad niimoodi liikuma. Otseliinide võrgustik on Tallinnast suhteliselt lai. Sagedus pole aga väga suur, sest reisijaid pole nii palju.

Ette vedamine on normaalne. Lufthansa veab ette Lufthansale, SAS veab SASile, Finnair veab Finnairile. See jääb Tallinnast alati nii olema.

Me üldse ei välista, et 2019. aastal me hoopis kasvatame kuskil oma mahtu või avame uue sihtkoha. Ühest küljest olen ma nõus, et reisibürood ütlevad, et turu sissetöötamine võtab aega. Turu sissetöötamise mõiste on aga muutunud. 2005. aastal lendas maailmas kokku 2 miljardit reisijat, eelmisel aastal jõudsime 4 miljardini.

Ka inimeste käitumine on muutunud. Inimestel on oluliselt rohkem valikuid. See, et töötame sisse mingit turgu kolm aastat … See ei pruugi üldse praegu nii olla. Turg muutub oluliselt kiiremini ja reisijate valikute hulk on nii palju suurem. Ka otsuseid tuleb teha kiiremini.

Praegu meil ühtegi otsust kuskil sahtlis ootamas ei ole. Lisaks Tallinna otselendudele oleme ka Eesti lennuturul LOTi esindajad. Minu käest on küsitud, kas enam muudatusi ei tule. Kust ma tean seda öelda! Ma olen ettevõtte juht, mind huvitab ettevõtte tulemus. Kui tulemus ei rahulda, siis loomulikult peame midagi muutma. Kui meil tekib aga võimalus, siis muudame samuti.

Excel on kahjuks maailma probleemides või poliitilises vaidluses kujunenud sõimusõnaks. Aina enam loeb emotsioon. Excel ei ole sõimusõna! See on reaalsus.

Need liinid, mis siit kinni pannakse, pole majanduslikult jätkusuutlikud. Kui Norwegian lahkuks Oslo liinilt, me avaks selle kohe. Kui airBaltic peaks lahkuma Amsterdami liinilt, mille me praegu sulgeme, siis me läheks sinna. Seal on ühe vedaja jaoks turgu küll.

Inimesed pole selles tööstuses aru saanud ühest olulisest nüansist. Kui riik asutas Nordica, siis oli selle eesmärk tagada Eestile strateegilised lennuühendused Euroopaga. Mida see sisuliselt tähendab? Kardeti, et juhtub nii nagu Leedus, kui FlyLAL läks pankrotti. Toona jäi Vilniuse lennujaam tühjaks. Kardeti, et sama juhtub siin.

Meie lennukipark lähtub sellest, et kui on rasked ajad ja Eestist pole lennuühendusi, siis millise lennukitüübiga on Eestil kõige mõistlikum tegutseda, et tagada strateegilised ühendused. Selles mõttes on see justkui reservelektrijaam. Kui tekib vajadus, paned käima. Praegu lennatakse siit suurte lennukitega ja reisijaid tuleb juurde. Meile on konkureerimine muutunud aina keerulisemaks. Aga kui Eestist hakkaksid lennufirmad põhiliinidelt lahkuma ja turg kahaneb, siis meil on oluliselt odavam tagada ühendus nende lennukitega, mis on praegu meie pargis.

Praegu on meil 19 lennukit, meie eesmärk on seda arvu kasvatada. Me näeme selles äris potentsiaali. Kui meil on mingisugune uus projekt tulemas, siis meie ettevalmistusaeg on 4–5 kuud.

Lepingu muudatused toimuvad kogu aeg. Mingid lepingud algavad, mingid lõpevad. Lennundus on nii dünaamiline. Osa lennufirmade jaoks täidame me auke, näiteks tekib kellelgi aastane auk ja ta otsib sellele lennule operaatorit. Praegu on meil kaks ankurpartnerit, SAS ja LOT. Lisaks teeme lühikesi projekte, mille kestus on ühest kuust poole aastani.

Ma arvan, et on. On kesksed lennujaamad nagu Frankfurt, Kopenhaagen ja väiksemad nagu Riia. On regionaalsed lennujaamad, kust tehakse ettevedu. Kolmas tüüp on odavlennufirmade sõlmjaamad, näiteks Porto, üks minu lemmiklinnu Euroopas. Seal ei ole koduvedajat, aga sinna on tulnud palju odavlennufirmasid. Tallinnal on ainult üks strateegia. Tallinn jääb alati selleks, kust tehakse ettevedu. Lõunas on Riia ja põhjas Helsingi, kus on sõlmjaam käima saadud. Siis on veel LOT, kes tahab saada üldse regiooni suurimaks operaatoriks. Siia vahele ei ole Tallinnal mõtet teha sellist ärimudelit. Ses mõttes oleks erainvestoril mõttetu investeerida.

Mis puudutab aga allhankeäri, siis kuna tegu on globaalse äriga, oleks äri see osa atraktiivne ka investorile.

Teatud mööndustega jah. See ongi see sama küsimus, kas Eestil on reservelektrijaama vaja. Jah, hoida püsivat võimsust on mõnikord ebaefektiivne. Praegu ei ole Nordical minu meelest täita Tallinnas ülistrateegilist rolli, sest kõik tahavad siia tulla. Aga kes julgeb võtta mürki, et samasugune on olukord ka kolme aasta pärast.

Okei, aga mis me siis teeme?

See on võimalik. Aga teisest küljest, kui Nordica töötab kasumlikult ja teenib omanikule dividende ja kogub võimekust, siis see on sisuliselt tasuta tagatis. See on valikute küsimus. Need küsimused peaks esitama ilmselt omanikule, mina räägin praegu kodanikuna. Ei saa vastata 100%, et jah või ei. Ma näen võimalikke stsenaariume, kus see on mõistlik.

Tänapäeval muutubki tõde aina hägusemaks, suur roll on emotsioonidel ja arhetüüpidel. Rahvuslikud lennufirmad olid kunagi rahvusliku uhkuse kandjad. Sellised emotsioonid on arusaadavad, aga see pole tänapäeval enam reaalsus. Nii ei saa enam toimida. Niimoodi saavad toimida lennufirmad, kes on üles ehitanud oma koduriigis sõlmjaamasüsteemi. Eestlased peaksid olema oluliselt praktilisemad. Kas keegi tahaks, et ma juhiks seda firmat lähtuvalt emotsioonidest? Ei usu, et inimesed oleksid õnnelikumad, kui ma seda teeks.