Eesti inimesed planeerivad tänavu jõuluostudele kulutada keskmiselt 17% oma leibkonna sissetulekust ehk 257 eurot, selgus Ferratum Grupi korraldatud uuringust.
- Rüütli tänav 16DEC17 Jõulud, jõulumüük. Foto Urmas Luik/Pärnu Postimees Foto: URMAS LUIK / PARNU POSTIMEES
“Eestlased on selle näitaja poolest väga sarnased lätlastele,“ märkis Ferratumi Eesti turu koordinaator Tanel Tarkmees.
Küsitletud riikide keskmine oli leibkonna sissetulekust 19 protsenti, seega on eestlased keskmisele üsna lähedal.
Kõige suurema osa leibkonna sissetulekust kulutavad jõuluostudeks mehhiklased – 48 protsenti. Neile järgnevad brasiillased 38 protsendi ja rumeenlased 29 protsendiga. Kõige väiksem osa sissetulekust kulub jõuludeks hollandlastel – 10 protsenti. Ka sakslastel ja soomlastel on summad väiksed, vastavalt 10 ja 11 protsenti leibkonna sissetulekust.
Millele ja kuidas raha kulutatakse?
Eesti inimestel läheb pühadeperioodil enam-vähem võrdselt raha perekondlike sündmuste tähistamisele ja mänguasjadele. Neile kahele kulutatakse jõulude ajal kõige rohkem. Jõuluostude pingereas jagavad kolmandat kohta kinkekaardid, maiustused ja elektroonikaseadmed.
19 riigi võrdluses on 2018. aastal kõige populaarsem kingitus hoopiski talverõivad. Menukad valikud on ka mänguasjad ja mängud, maiustused ning perekondlikud ja isiklikud vaba aja tegevused.
Veebipoest ostame teistest vähem
Kingitusi planeerinud vastanutest märkis ligikaudu 22%, et ostab jõuludeks tooted ja teenused veebipoodidest.
Tarkmehe sõnul on üllatav näha, et eestlased kulutavad teiste riikide elanikega võrreldes oluliselt vähem raha veebipoodides.
Eesti, Horvaatia ja Läti inimesed eelistavad jõuluostud teha traditsioonilistes jaekauplustes, olles Ferratumi jõulu-uuringus osalenud riikide võrdluses kõige passiivsemad internetist ostjad. Veebist ostetud jõulukingituste osakaal on Eestis uuringu andmetel 16 protsenti ostudest. Kõige suurem on veebist ostlemise protsent Suurbritannia ja Saksamaa elanikel – 38 protsenti.
Pigem kaardiga kui sulas
Norras ja Rootsis eelistab pea 70% uuringus osalenuist pangakaarti sularahale. Ent skandinaavlased pole ainsad, kes liiguvad sularahavaba elustiili suunas: üle poole kõigist vastanuist märkis, et eelistab jõulupühade ajal sularahale pangakaarti. Ka Eesti inimesed eelistavad tasuda pangakaardiga, nii kinnitas 58% uuringus osalenud eestlastest.
Mobiilipanka kasutab jõulude ajal peaaegu 90% vastanutest Austraalias, Rootsis, Kanadas ja Hollandis. Eestis lubas pühadeperioodil mobiilipanka kasutada 58% vastanuist.
Eestlased eelistavad odavamat majutust
Brasiillased ja rumeenlased on valmis jõulude ajal reisimisele kulutama 27% oma igakuisest sissetulekust. Vastajad Poolast, Lätist ja Hollandist plaanivad kulutada reisimisele 10–13% oma igakuisest sissetulekust.
Reisil olles kavatseb 71% austraallasi, 56% kanadalasi ja 39% taanlasi kulutada hotellimajutusele enam kui 100 eurot öö kohta. Sakslased (70%), rumeenlased (33%) ja eestlased (28%) eelistavad odavamat AirBnb majutust. Enam kui 100 eurot öö eest hotellis on nõus maksma vaid 11% eestlastest.
Ferratum küsis 19 riigis enam kui 23 000 inimese käest, millised on nende pere pühadeaegsed tarbimisharjumused.
Ferratum Grupp pakub mobiiliplatvormil tarbimislaene ja laene väikeettevõtetele. 2005. aastal loodud ettevõte tegutseb 25 riigis. Ferratum Grupi aktsiad on noteeritud Frankfurdi börsil.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.