Maksuamet platvormidel tulu teenijaid taga ei aja

Järgneb maksuameti ja Airbnb koostööleppe puhul tehtud intervjuu maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanniga.

Me ei ole seda nii planeerinud. Me räägime üleüldises plaanis, kust see ettevõtlus algab. Kodanikud on ise üsna teadlikud, mis on ühekordne tulu, mis mitte. Airbnb andmetel saab nende keskmine kasutaja aastas 1500 eurot, sellise summa juures me ei räägi ettevõtlusest. Enamasti, kui tegevust laiendatakse mitme korteri abil näiteks, siis ei ole mõistlik enam teenida eraisiku vormis, ettevõttel tekkib õigus kulu mahaarvamiseks jne.

Esimesel aastal tulevad tõenäoliselt proovijad, jääb kahtlejaid-mõtlejaid. Taxify ja Uberi kogemus näitab, et maksuteadlikkus kasvab. Inimesed tahavad ka öörahu, et ei peaks meie kõnet või kirja ootama.

See summa on kasvanud, mis on hea. Loodame siin Airbnb abil samasugust muutust. Üüriturg on ju tervikuna probleemne, aga olukord paraneb. Meil on üüriturul 20 miljoni euro suurune maksuauk, see ei ole täppisteadus, aga umbkaudne koguhulk. Deklareeriti üüritulu 16 miljonit, kogu turg on 135 miljonit eurot. Seal on paranemisruumi küll ja küll, aga ma arvan, et lihtsad meetodid ja lihtsad teenused aitavad sellele kaasa. Deklareerimine ei tohi jääda selle taha, et ei oska.

Meil "kalastusõigust" ei ole, massandmeid küsida ei saa, et kes on teie kasutajad ja mis tulu teenivad. Seda õigust Eesti õigusruumis ei ole. Kontrolli raames, kui meil on teada, et on keegi isik, kes teenib seda tulu, on meil selleks õigus – tavapärane kontrolliõigus.

Me ei ole seda kasutanud, ei ole seda vajalikuks pidanud, sest me ei pea nõiajahti. Tahame tõsta vabatahtliku maksudeklareerimise osa.