Võlgades Weekendi pakkumine: maksame 25% või mitte midagi

Pakkumisest kuulnud ettevõtjad peavad seda naeruväärseks. Mõni plaanib minna kohtusse.

Weekend Festival Baltic OÜ omanik John Rugemalira teatas kirjas partneritele, et ettevõtte pankroti vältimiseks saavad nad maksta ettevõttele, kelle ees neil võlg üleval on, kokku 25 protsenti tasumata võlast neljas võrdses osamakses. Maksetega saaksid nad tema väitel alustada jaanuari keskelt ning need tehakse kord kuus. “Pärast nende nelja osamakse tasumist loeksime võla teie ees täielikult tasutuks ning kõik järgnevad nõuded kehtetuks.”

Rugemalira palub kirjas meeles pidada, et kui algatataks pankrotimenetlus, ei saa nad nii head pakkumist kõrgete menetluskulude tõttu enam teha. Samuti lõpetaks see nende edasise tegevuse, mis kaotaks ka kõik tulevased rahavood. “Me tõesti usume, et teile selles kirjas pakutav lahendus on asjaolusid arvestades parim. Kui teie ja teised võlausaldajad võtavad meie ettepaneku vastu, aitaks see meil jagu saada meie ajutistest rahalistest raskustest ning sillutada tee tulevasteks võimalusteks ja kindlustada meie tugevat koostööd.”

Äripäeva küsimustele John Rugemalira loo avaldamise ajaks ei vastanud.

Räpipunt 5MIINUST, kes esines festivalil niigi tavapärasest poole väiksema tasu eest, ei suutnud pakkumisest kuuldes seda tõsiselt võtta. “Teed poole summa eest live’i ja saad poolest 25%,” naeris pundi liige esinejanimega Estoni Kohver. Tema sõnul nemad sellist kirja siiski saanud ei ole, sest nende esinemine käis vahendajate kaudu.

Kohver avaldas lootust, et Weekendi festivali enam ei toimu ja tühja koha täidab keegi uus. Edasise koostöö kohta festivaliga oli Kohver konkreetne: “5 MIINUST on väga pika vihaga bänd, kes ülelaskjad pigem hävitab kui neile teisi võimalusi annab. Ent loomulikult oleme me äraostetavad... kolmekordse esinemistasuga, pool ettemaksu kullas või Evoniki aktsiates, ööbimine kümnele ja liiter viina... siis võime reedel kell 23 esineda küll,” teatas ta.

Turvafirmale G4S on Weekend Festival Baltic sularahaveoteenuse eest võlgu üle 2000 euro. Värske pakkumise järgi saaks G4S Weekendi festivalilt sellest tagasi umbes 500 eurot 125 euro kaupa.

G4S Eesti võlanõuete osakonna jurist ­Ulvi Jürgenson ütles, et nad ei saa sellist pakkumist vastu võtta, sest kompromiss ei saa olla nii suures ulatuses teist poolt kahjustav. “Kui võlausaldaja aktsepteerib sellist kokkulepet, siis tähendab see seda, et võlausaldaja on ise nõustunud nõude vähendamisega, mida ta enam tagasi pöörata ei saa. Samas meil puudub tema käitumist analüüsides garantii, et me selle 25 protsenti ka saaksime,“ tõdes Jürgenson. Jürgenson märkis, et 25 protsenti ei kata isegi nende tehtud teenuse tööjõukulu. “Sellised pakkumised on isegi seaduslikul saneerimisel väga harvad juhtumid,” ütles ta.

John Rugemalira on Jürgensoni hinnangul üritanud aega võita, kuid rohkem ajapikendust ei ole nad nõus festivalikorraldajatele andma ning edasi minnakse kohtusse. “Klient on hoidnud meid kogu aeg teadmises, et tal ei ole probleeme ja makseraskusi. Ja siis ta kaob natukeseks ajaks ära, ei võta kõnesid vastu. Meie oleme olnud kompromissialtid, pakkunud talle ajatamist,” tõdes Jürgenson.

Tema sõnul on äris tavaline, et võlausaldajatel tuleb anda ajapikendust, kuid see, et ettevõte otsustab end ise ebaseaduslikul moel saneerida, ei ole G4Si jaoks vastuvõetav. “Ettevõte hoiatab, et kui te meie kompromissiga ei nõustu, siis me lihtsalt läheme pankrotti. Me oleme praeguseks kahjuks sellisel seisukohal, et siis sa peadki pankrotti minema: sellisel ebaseaduslikul viisil saneerimist teha ei ole samuti mõistlik.”

Ettevõtte saneerimine oleks Jürgensoni kinnitusel rohkem võlausaldajate huvides, sest saneerimismenetlus toimub saneerija järelevalve all.

“Sa ei saa ise olla saneerija. Kui tema juhatuse liikmena hindab, et ettevõtte seis on nii kehv, et teda on võimalik saneerida, siis ta peab selle tee valima, aga ta ei saa seda ise teha. Sa saad ise teha siis, kui kompromiss ei kahjusta teist poolt sellisel määral, nagu tema praegu pakub.”

Äripäev kirjutas oktoobris mitmest ettevõttest, kelle ees on festivalil võlad üle 20 000 euro. Sellises summas oli raha saamata ka aasta tagasi oma transpordifirmaga Tuisutrans alustanud Hanno Tuisul. “Alustavale firmale on see päris suur pauk,” tõdes Tuisk toona ja kinnitas nüüd, et ei ole raha endiselt näinud.

Tuisk ei ole saanud ka võlausaldajatele saadetud pakkumist, mille tingimused pidid olema kõigile võlausaldajateel võrdsed. Küll aga võrdles ta ajakirjanikult pakkumisest kuuldes, et mida arvaks Weekendi festival, kui ta tooks nelja koorma asemel kohale ühe ja raha küsiks ikka nelja koorma eest.

Korraldajad on võlgu ka tehnika rendiga tegelevale Eventechile. Ettevõtte finantsjuht Art Schneider ütles, et nad pole Weekendi festivali eest kogu raha kätte saanud. “Meil on siiamaani saba taga ja mitte midagi pole muutunud.”

Kui võlgnik tahab makseraskuseid ületada ehk pankrotist hoiduda, siis on tal Agarmaa sõnul kaks võimalust: kas hankida juurde likviidset vara nõuete tasumiseks või vähendada üleval olevaid nõudeid, et olemasolevast varast nende tasumiseks piisaks. Veel on teoreetiiselt võimalik algatada ka saneerimine.

Agarmaa märkis, et pankrotimenetlustes on üldiselt tagamata nõuete rahuldamise perspektiiv väga madal või lausa olematu. Nii tunduks ka 25 protsendi raha tagasi saamine kohtu­väliselt olevat justkui parem, kui päris tühjade kätega jäämine.

Samas on siin advokaadi sõnul omad riskid. Võlausaldajal ei pruugi olla mingit kindlust, et ka uue ettepaneku korral hakatakse maksegraafikut täitma. See võib aga tähendada, et lõpuks läheb ettevõte ikkagi pankrotti ja nüüd on võlausaldaja nõue esialgsest vaid veerandik. Ja nagu öeldud, on ka sellest väiksemast summast tõenäosus midagi kätte saada sellisel juhul väga väike.

Seetõttu tasub nõuda lisa­garantiisid. “Võlausaldaja huvides on esialgse kokkuleppe muutmise (nõude vähendamise) sidumine ettemaksu või mingit liiki tagatisega, et vähemalt midagigi võlgnikult kätte saada,” toonitas Agarmaa.