Anna oma hääl: Äripäev valib aasta ettevõtjat

Äripäev on alates 1993. aastast andnud aasta lõpus tunnustuse kõige silmapaistvamale ettevõtjale. Nominendid valivad toimetuse ajakirjanikud ja toimetajad.

Lõppevat aastat iseloomustavad suured tehingud. Paljudel ettevõtjatel – ka neil, kes nominentide sekka ei pääsenud – on õnnestunud elutöö kallilt maha müüa. Osa on lubanud asuda elu nautima, osa lubab uusi projekte, kuhu teenitud raha suunata.

Äripäeva aasta ettevõtja poolt saab hääletada 17. detsembrini ja võitja avaldame Äripäeva selle aasta viimases ajalehes ja veebis 21. detsembril.

Loe nominentide kohta täpsemalt, oma hääle saad anda artikli lõpus.

Anatoli Kanajev müüs sel aastal oma kullaaugu, Muuga sadamas tegutseva Transiidikeskuse, mille väärtuseks hindas Äripäev möödunud aastal 65 miljonit eurot. Ostja oli Saksamaa logistikafirma Hamburger Hafen und Logistik AG (HHLA).

Kanajev tunnistas, et müügiotsus ei tulnud kergelt, sest ta on ettevõttesse pannud palju jõudu, aega ja energiat. Siiski oli tema sõnul müügiks õige aeg. "On uue põlvkonna, uute inimeste ja uute püüdluste aeg. Ettevõte nõuab suurt arengut ja selleks on vaja kaasata partner, soovitavalt strateegiline. See on sama nagu anda tütar mehele: tahad, et oleks kindel inimene, kelle seljataga oleks turvaline seista."

Lisaks Transiidikeskusele omab Kanajevi valdusfirma Kantauro näiteks ka Tallinnas asuvat Stroomi kaubanduskeskust. Kanajevi uutest plaanidest suurimana paistab silma suvel kinnituse saanud detailplaneering, millega Kanajev tahab luua Tallinnasse Pirita tee äärde vee- ja tervisekeskuse. 2011. aastal ütles Kanajev Äripäevale, et tahaks sinna ehitada 200kohalise hotelli, keskuses võiks tööd saada 250–300 inimest.

Värskeimas Rikaste TOPis oli Kanajev 79,6 miljoni euroga 34. kohal.

Märtsis kirjutas Äripäev, et Olympic Entertainment Group on teinud selle omanikest Tallinna börsi kõige rikkamad mehed. Täpselt samal päeval saabus pommuudis, et needsamad mehed müüvad sellesama ettevõtte maha.

Ettevõtte turuväärtus ulatus 285 miljoni euro juurde, sellest rajaja Armin Karu jagu oli ligikaudu pool. Armin Karu ütles, et on piltlikult öeldes justkui lapse suureks kasvatanud ja on õige aeg lasta see iseseisvasse ellu.

Olympic Entertainment Groupis väiksemat osalust omanud Trigon Capitali omanik Joakim Helenius ütles, et võtab Armin Karu ees mütsi maha. "Ta on üles ehitanud tõeliselt eduka äri, mille nüüd suure raha eest maha müüb."

Värskeimas Rikaste TOPis oli Armin Karu 7. kohal, vara väärtuseks hindab Äripäev 179,7 miljonit eurot.

Heiti Hääl on Alexela Groupi suuromanik. Grupp on sel aastal paistnud silma aktiivse tegevusega, mis lubab loota firmale veel suuremat tulevikku. Viisaastakuplaanis on kirjas kavatsus viia ettevõte börsile.

Heiti ja Marti Hääle suurosalusega Alexelal on strateegiline huvi tegeleda ettevõtlusega peamiselt kolmes tegevusvaldkonnas: energia, põlevkivikeemia- ja metallitööstus.

Viimastel aastatel on käinud tõsine võitlus tanklaturul, kus Alexelast sai sel aastal jaamade arvult kütuseturu suurim tegija. Lisaks ostis Alexela Group transiidiärimehelt Oleg Ossinovskilt välja tema vähemusosaluse Alexela Oili tanklaketis.

Suvel ostis energiakontsern Alexela elektrimüügiga tegeleva 220 Energia, millega kasvas Alexela elektrimüügi portfell pea poole võrra. Üks silmapaistev plaan on ehitada gaasiterminal Paldiskisse. Projekti maht alates 160 000 kuupmeetrist ja hind kolmandik miljardit eurot.

Lisaks soetas Alexela sel aastal kontrollpaki terminaliehitajas Kohimo AS.

Alexela Oil aga sai uue tegevjuhi, kelleks on Alexela suuromaniku Heiti Hääle tütar Maria Helbling. Tema missioon on kaotada ära erisus Oili ja Energia vahel ning jääda lihtsalt Alexelaks.

Alexela annab tööd enam kui 1000 inimesele, ettevõtte tooteportfelli kuuluvad elekter, maagaas, balloonigaas, mahutigaas ning 103 tanklas müüdavad autokütused. Alexela arendab lisaks kahte LNG-terminali Paldiskis ja Soomes Haminas. Alexela Energia müüs möödunud aastal elektrienergiat 17 miljoni euro eest.

Heiti Hääl oli Äripäeva Rikaste TOPis 142. kohal ja tema varanduseks hindas toimetus 23 miljonit eurot.

Jaani Luts on betoonelementide tootja TMB Grupp üks omanik. Äripäev hindas ettevõtte värskelt majandusnäitajate poolest Eesti kõige edukamaks ettevõtteks. TMB viimaste aastate areng ning võimalused jäid silma Euroopa suurimale betoonelementide tootjale, prantslaste Consolis Grupile, kes sel suvel TMB ära ostis. Tehing ootab veel konkurentsiameti kinnitust.

Suure edu taga näeb Luts ise kaht head otsust: aastaid tagasi Lätis tütarettevõtte loomine ning mõni aasta tagasi Soomes ostetud betoonelementide tootja Betonimestarit OY.

Luts märkis, et müügiotsuse taga oli asjaolu, et nad ei oleks suutnud järgmist arenguhüpet enda vahenditega enam ette võtta. Kohalikul turul ja Soomes tegid nad investeeringud, kuid Põhjamaad ja Euroopa laiemalt oleks olnud tema sõnul nende jaoks liiga kõva pähkel. "Siin tuligi päevakorrale uue investori kaasamine, aga see investor osutus nii suureks, et oli juba huvitatud kogu meie firma ostmisest. Ja nii need läbirääkimised läksid," rääkis Luts.

Luts lisas, et mängu tuli ka see, et nad on olnud selles äris koos partneri Vallot Mangusega ligi 25 aastat koos ja mingil hetkel saab ettevõttel ring täis.

Äripäeva Rikaste TOPis olid Luts ja Mangus viimati 130. kohal. Toimetus hindas 2017. aasta majandusaasta aruandeid aluseks võttes nende mõlema vara väärtuseks 24,8 miljonit eurot.

Tallinna küttekuningaks nimetatud Kristjan Rahu müüs kontrolli OÜs Utilitas, tehingu väärtus on aasta üks suurimaid.

Utilitas kütab Tallinnas ja veel seitsmes linnas kokku ligi 170 000 majapidamist, omab kümmekonda katlamaja ja kaht suurt soojuselektrijaama. Utilitase senine omanikfirma teenis müügist 320 miljonit eurot, suurim osanik Kristjan Rahu sellest omakorda ligi 280 miljonit eurot.

Rahu ütles, et plaanib raha investeerida ettevõtlusse. "Paelub kõik, mis puudutab energiasalvestust, Eestis on ka tuuleenergial ruumi." Samas on ta öelnud, et tema ja tema meeskond jätkavad tööd Utilitases.

Sügisel ilmunud Äripäeva Rikaste TOPis oli Kristjan Rahu 132,6 miljoni euroga 12. kohal.

Sel aastal kaasas Margus Villigu juhitav Eesti idufirma Taxify 175 miljonit dollarit, millega kasvas ettevõtte hinnanguline turuväärtus üle 1 miljardi dollari. Selle tähisega murdis ettevõte globaalselt edukate idufirmade ehk niinimetatud ükssarvikute hulka. Varem on Eestis samasuguse tähiseni jõudnud TransferWise.

Taxifyl on üle 10 miljoni kasutaja rohkem kui 25 riigis üle maailma. Niisiis pole mingi ime, et Villig on jäänud silma ka väljaspool Eestit. Igal aastal avaldab Nordic Business Report pingerivi Põhja-Euroopa 25 kõige silmapaistvamast noorest ettevõtjast. Sel aastal oli pingerivis ka Markus Villig.

Villig on Äripäevale rääkinud, kuidas tal oli ettevõtlusega alustades aukartus: Ameerikas juhivad tehnoloogiaettevõtteid mingid geeniused ja nendega on väga raske konkureerida. Pihta hakates sai ta aga aru, et neid ettevõtteid juhivad siiski inimesed ning kõik taandub sellele, kui palju on sul endal motivatsiooni asju ära teha. "Ei tasu liiga palju üle muretseda, et kõik need ettevõtted oleksid võitmatud."

Kui mullu Taxify omanikud Äripäeva Rikaste TOPi ei jõudnud, siis sel aastal tõusis Markus Villig hoobilt esiviisikusse 202,6 miljoni euroga.

Kui paljud teised aasta ettevõtja nominendid paistavad silma mõne hiiglasliku tehinguga, siis Oleg Grossi saavutus seisneb erakordselt stabiilses kasvus. Oleg Gross on ainus ettevõtja kogu Äripäeva Rikaste TOPi ajaloos, kes on iga aastaga oma varandust vääramatult kasvatanud. Keskmiselt on Grossi vara viimase 25 aastaga igal aastal kasvanud 6,9 miljoni euro võrra.

Kui 2001. aasta Rikaste TOPis oli Grossi vara väärtus 2,7 miljonit eurot, siis värskeimas tabelis hindasime tema varanduse väärtuseks 122,7 miljonit eurot.

"Mul kõrvad puhkavad, kui ma kuulen teid ütlemas, et oleme stabiilselt ja edukalt majandanud," lausub Gross. "See teeb mulle rõõmu, et see nii on, ja ma pean seda loogiliseks, et see nii on. Ma näen seda oma ettevõtte majandustulemusetest."

OG Elektra alustas 1992. aastal tegevust kahe kauplusega. 2001. aasta lõpus oli ketis 19 poodi ja praegu üle 60 poe. Kui algul tegutseti valdavalt Lääne-Virumaal, siis nüüd peaaegu kogu Eestis.

1993 – Andres Sarri

1994 – Hannes Tamjärv

1995 – Rein Kilk

1996 – Olari Taal

1997 – Ain Hanschmidt

1998 – Aadu Luukas

1999 – Ernesto Preatoni

2000 – Tarmo Noop

2001 – Guido Sammelselg ja Jüri Käo

2002 – Oliver Kruuda

2003 – Fjodor Berman

2004 – Enn Pant

2005 – Meelis Milder

2006 – Armin Karu

2007 – Indrek Rahumaa

2008 – Väino Villers

2009 – Jüri Käo

2010 – Hillar Teder

2011 – Rain Lõhmus

2012 – Oleg Ossinovski

2013 – Taavet Hinrikus ja Kristo Käärman

2014 – Hardi Meybaum

2015 – Raul Kirjanen

2016 – Rain Lõhmus

2017 – Arno Kütt ja Peep Kuld