Sugugi kõik äriinglid pole rikaste TOPis

Igal juhul peab neil olema sellist vara, mida pole kahju kaotada.

"Tavaliselt läheb seitse kuni kümme aastat, kuni äriingel firmast oma raha tagasi saab, aga võib ka kiiremini," rääkis Remmelg Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Kõige lühem investeering tuli talle tagasi umbes pooleteist aastaga.

Tegelikult saab ka väiksema varaga. Põhimõte on see, et vara või raha, mis investeerida idufirmadesse, seda ei tohiks olla kahju kaotada. Kui on kahju seda kaotada, siis ilmselgelt on liiga vähe raha. Saab alustada ka vaikselt, teha näiteks 5000eurone investeering aastas ja niimoodi igal aastal, näiteks kümme aastat järjest. See ei nõua 2,5 miljonit.

Just, see suhe ongi selline. Äriinglite võrgustik ongi selleks, et teha eelkontroll ära idufirmade hulgas, et keda siis nii-öelda lasta ettevõtjate või nende investorite ette. Võib-olla üks kümnest pääseb läbi sellest sõelast ja järelejäänud kümme – nendest võib-olla üks saab selle investeeringu.

Jah, ingelinvesteerimine on natukene nagu jõululoterii – sa tead, et teed kellelegi head ja võib-olla vahel veab ka. Statistika näitab, et ühe investeeringuga jääb igal juhul miinusesse. Kuskil 10–20 investeeringut võiks olla miinimumportfell. Kui ei ole näha, et sa suudaksid kokku teha nii palju investeeringuid, siis on alustamine puhtalt heategevus.

EstBANis on kokku tiba üle 120 äriingli, aga äriingleid iseenesest on rohkem. Ega ei pea olema tingimata võrgustunud, lihtsalt see aitab vältida vigu ja teha kvaliteetsemaid investeeringuid.

Ei, kindlasti ei ole. Aga Äripäeva rikaste TOPis on küll äriingleid, jah.

Viie aasta jooksul on EstBANi võrgustik teinud üle 40 miljoni euro investeeringuid. Üle 800 investeeringu on kokku tehtud selle aja jooksul.

Igal alustaval ettevõtjal on palju probleeme, mida ta ise ei oska lahendada. Edukatel ettevõtjatel, ingelinvestoritel, on need ämbrid kõik läbi kolistatud. Selles mõttes on lähedus oluline, et ei saa iga nädal lennata Ameerikasse, et sealset ettevõtjat aidata. Nii et kuskil 60% investeeringutest tehakse Eestisse, 30% ülejäänud Euroopasse ja siis 10% ehk suhteliselt vähe igale poole mujal regioonides.

Jah, see on täpselt nii. Kuigi vahel on mõistlik ära valideerida, kas see idee üldse töötab, ja Eesti on selleks väga hea koht. Aga vahetevahel saab väiksel turul tegutsedes ka nii öelda valepositiivse vastuse, et see toode Eestis lendab, aga tegelikult kuskil mujal hästi ei lenda.

Seal on tõesti seinast seina, aga kõige popim on ikkagi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja siis äri ehk mingisugune igapäevast äritegevust aitav valdkond ning siis finants.

Professionaalsed investorid investeerivad siis, kui juba on näha, et sellest ärist võib tegelikult asja saada, et tal on juba käive, kliendid, turud. Aga äriinglid, kuna nemad investeerivad väikse summa, siis nad aitavad väga varajases faasis ettevõtet investeeringu ja teadmistega. Selles faasis ei ole kuskilt seda tuge eriti saada. Siis ongi väga oluline roll äriinglitel. Väga paljud suured tuntud ettevõtted oleks jäänud olemata, kui poleks olnud äriingleid.

Seda on nüüd natuke raske öelda. Otseinvesteeringuid on kuskil 13–14, aga läbi sündikaatide on tehtud veel kuskil 50 investeeringut – see tähendab väiksemaid summasid.

Oo, jaa. Esimene asi, ja kõige olulisem, on see, et kui keegi sinu poole tuleb, siis maga selle mõttega üle öö. Vaimustus tuleb väga kergesti iga asja peale. Järgmisel päeval on vaimustus natukene väiksem. Mul on selline põhimõte, et kui ma leian huvitava idufirma, kelle tegevusvaldkond mulle hirmsasti meeldib ja see tiim meeldib, siis ma hakkan nendega koos töötama. Hakkan neid aitama. Paari-kolme kuu jooksul näen selle meeskonna arengut ja sedasi vähendan oma riske ja suurendan võimalusi heaks väljumiseks.

Just. Sellest aastast kahtlemata kaks väga head ettevõtet on FoodDocs, kes tegeleb digitaalse toiduohutusega, ja Frectory, kes toob suure muudatuse metallitööstuse maailma.

Tavaliselt läheb seitse kuni kümme aastat, aga võib ka kiiremini. Kõige lühem investeering tuli tagasi vist pooleteist aastaga.