Edgar Savisaar vabastati kohtu alt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus põhjendas seda asjaoluga, et Savisaar pole võimeline kriminaalmenetluses osalema ega süüdimõistmisel karistust kandma.

"Kriminaalmenetluse lõpetamine on ennatlik ja vajalik on kontrollida, kas süüdistatav hoiab tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale. Sellest lähtudes tuleb otsustada, kas kriminaalasja saab arutada süüdistatava osavõtuta," oli riigikohtu seisukoht.

Riigikohus märkis asja lahendamisel, et kohtu otsustust, millega lõpetatakse kriminaalmenetlus Savisaare parandamatu haigestumise tõttu, saab edasikaebe korras vaidlustada.

Kolleegium selgitas, et kriminaalmenetluse lõpetamisel süüdistatava parandamatu haiguse tõttu on kohtul avar kaalutlusruum. Kohus võib küsida eksperdilt meditsiinilist hinnangut selle kohta, kas süüdistatav on parandamatult haigestunud, ja kuidas see haigus võib mõjutada kriminaalmenetluses osalemist ning karistuse kandmist. Kuid seda, kas süüdistatava terviseseisund ja sellest lähtuvad riskid õigustavad kriminaalmenetluse lõpetamist, saab otsustada vaid kohus.

"Kohus ei saa aga piirduda üksnes meditsiinilise hinnanguga, vaid peab silmas pidama ja arvesse võtma ka muid kriminaalmenetluse jätkamist mõjutavaid tegureid (nt menetluse mõistlikku aega, menetlusökonoomiat või humaanseid kaalutlusi)," selgitas riigikohus eraldi teates.

Kuigi ringkonnakohus oli algselt tühistanud maakohtu otsuse, et oleks võimalik kontrollida, kas Edgar Savisaar hoiab tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale, leidis riigikohus, et pole võimalik tuvastada, et ravi ning arsti juhiste järgimata jätmine on olnud Savisaare tahtlik tegevus, mille eesmärk on kohtumenetlusest kõrvale hoida.

"Olukorras, kus tahtlikku kohtumenetlusest kõrvalehoidmist ei tuvastatud ja süüdistatav pole ka nõustunud kriminaalasja arutamisega tema osavõtuta, ei võimalda seadus kriminaalasja tagaselja arutada," selgitas riigikohus. "Kuna süüdistatav on raskelt haigestunud, ta ei parane ja kohtumenetluse senine käik võimaldab järeldada, et kriminaalasja arutamine takerdub jätkuvalt süüdistatava terviseseisundist tingitud probleemide taha, on maakohtu otsustus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta tegelikku olukorda arvestav."

"Õigusriigis langetab otsuseid kohus ning riigikohtu seisukohtadega prokuratuur ei vaidle," teatas riigiprokuratuur riigikohtu otsuse peale.

Samas märkis riigiprokuratuur, et kriminaalasi on siiski lõpetatud vaid ühe süüdistatava – Edgar Savisaare – puhul. "Riigikohus ei arutanud Edgar Savisaare süüküsimust ning ei mõistnud teda õigeks ja nende üle, kellele heidetakse ette Edgar Savisaarele altkäemaksu andmist, kohtupidamine jätkub," selgitas prokuratuur.

Riigiprokuratuur on Savisaarele esitanud süüdistuse korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises.

Samas kriminaalasjas esitati süüdistus ka Alexander Kofkinile, Vello Kunmanile, Villu Reiljanile, Hillar Tederile, Kalev Kallole, Aivar Tuulbergile, Priit Kutserile ja MTÜ-le Eesti Keskerakond.

Tuulbergi, Kofkinit, Tederit ja Kunmanit süüdistatakse Savisaarele altkäemaksu andmises. Tallinna linnavolikogu endist esimeest Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele. Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser on kohtu all süüdistatuna omastamisele kaasaaitamises.

Eelmisel sügisel võttis Savisaarele altkäemaksu vahendamise tõttu kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan süü omaks. Kokkuleppemenetluses mõistis kohus Reiljanile rahalise karistuse 33 034 eurot ja 40 senti.