Savisaare pääsemine

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ei varjanud eile oma ehmatust ja pettumust, kui kohus otsustas Edgar Savisaare kriminaalmenetluse lõpetada viimase kehva tervisliku seisundi pärast. On ka põhjust. Selle kriminaalasja kokkuvarisemine tähendaks prokuratuurile järjekordset läbikukkumist, mida ei saa lubada. Eriti arvestades näiteks, et Tallinna Sadama kriminaalasja pidi kohus esimeses versioonis tagasi saatma ja Kaur Kenderi kohtusaaga jättis prokuratuurist pehmelt öeldes kummalise mulje.

Äripäeva hinnangul oli kohtu otsusel mõistlik alus – arusaadavasti ei taha ükski kohtunik oma hinge peale võtta võimalust, et kohtualune kohtusaalis eluohtliku olukorda satub või sureb. Pealegi näitab kohtupidamise senine käik, et kiirabi väljakutsumiste senine rütm kas jätkub või tiheneb, ja sellisest kohtupidamisest polegi midagi muud loota kui farssi, süsteemi koormamist ja maksumaksja raha raiskamist. Kohtupidamine on Savisaarele ebameeldiv ja selle pärast tervisele kahjulik. Linnavolikogus, kuhu Savisaar isikumandaadiga sisse sai, on see aga võimaldanud tal käia – täpselt nii palju, et mitte kohast ilma jääda.

Teisalt aga riivab kohtu otsus tugevasti avalikku õiglustunnet: kuna kehtiva kohtumääruse järgi pole Savisaar nüüd ei süüdi ega süütu, jääb kogu tema suhtes suunatud tõsiste süüdistustega kaasus justkui õhku rippuma. Olles süüdi mõistmata, kehtib tema suhtes süütuse presumptsioon. Teisalt võib väita, et avaliku hukkamõistu näol on ta oma karistuse juba kätte saanud. Küsitavaks jääb muidugi, kuivõrd Savisaar ise ennast milleski süüdlaseks peab. Korruptsiooni võrdkujuks peavad teda kriitilise ja kaine mõttelaadiga inimesed, tema andunud fänne pole aga ükski korruptiivne tegu kunagi häirinud.

Jälle venib

Prokuratuur on teatanud, et vaidlustab kohtu määruse, ja see tähendab omakorda, et protsess hakkab uuesti venima. Vaidlustamine vajab menetlemist, kohtu otsuse põhjendatuse analüüsimist. Meenutagem siinkohal, et ametlik terviseekspertiis tunnistas Savisaare kohtukõlbulikuks. Maakohus tegi aga Savisaare kaitsjate taotlusele tuginedes otsuse, et Savisaar on parandamatult haigestunud ega saa protsessis osaleda.

See venimine tähendab aga omakorda, et kohtuprotsess on peatunud ka teiste osaliste jaoks. Niisiis, kui kohus eeldas oma määrust välja andes, et see kiirendab protsessi edasiminekut teiste osaliste jaoks ja viib vähemalt kaudselt, Savisaare osaluseta tema ja kõigi temaga seotud isikute tegude arutamise kiiremini kohtuliku lahendi suunas, võib see osutuda ekslikuks. Nõnda nagu prokuratuur ei oodanud kohtult sellist määrust, ei oodanud kohus ilmselt prokuratuurilt selle määruse vaidlustamist.

Vastne otsus kohtuistungid määramata ajaks edasi lükata tähendab Savisaare jaoks muidugi seda, et aeg tiksub tema kasuks. Ei saa eeldada, et tema tervis nii palju paremaks läheks, et tema üle saaks mõistlikult kohut pidada.

Kuigi avaliku huvi seisukohalt oleks parem olnud, kui Savisaare üle oleks saanud kohut mõista, tuleb ilmselt leppida sellega, et praegune seis vaevalt sisuliselt muutub. Teiste kohtualuste võimalik süüdimõistmine annab avalikkusele kaudse tõendi ka Savisaare süüst. Isegi kui prokuratuuri vaidlustus peaks tulemuseni viima, pole asjade sisulist arutamist Savisaare osalusel niikuinii loota.