75aastane uuring: karjäär ja raha on teisejärgulised

Arusaamine, mis on tegelikult tähtis, võib olla tänapäeva maailmas küllaltki keeruline. Nii karjääri kui ka eraelu joonel hoidmine võib vahel esitada suure väljakutse. Seda kõike võib olla liiga palju.

Harvardi ülikooli Granti ja Gluecki uuring on kestnud juba 75 aastat. Selle käigus on uuritud kahe grupi füüsilist ja emotsionaalset heaolu. Granti grupis on 456 Bostonist pärit vaesuses elavat meest (aastatel 1939–2014), Gluecki uuringusse on kaasatud aastatel 1939–1944 Harvardi ülikooli lõpetanud 268 meessoost õpilast.

Kuna uuring on kestnud väga kaua, siis on uuringuga seotud ka mitme põlvkonna teadlased. Alates teisest maailmasõjast on usinalt analüüsitud vereproove, tehtud ajuskaneeringuid (kui need olid saadaval) ning tehtud osalejatele põhjalikke küsitlusi. Lisaks sellele on tehtud ka intervjuusid, mis on kinnitanud uuringu tulemusi.

Milleni selle uuringu käigus on jõutud? Harvardi ülikooli täiskasvanute arengupsühholoogia direktor Robert Waldinger ütles, et üks asi on teistest faktoritest tunduvalt tähtsam.

"Meie 75aastase uuringu kõige selgem sõnum on see, et head suhted hoiavad meid õnnelikuna ja tugeva tervise juures. Punkt."

Seega ei ole sugugi nii tähtis, kui palju oled pensioniks raha kogunud. Pole ka tähtis, kui paljudel konverentsidel oled rääkinud või kui palju blogipostitusi oled teinud. Samuti pole vahet, kui paljude tehnoloogiafirmade heaks oled sa töötanud või kui palju sul oli seal võimu.

Uuringust selgub, et tegelikult on õnnelikkuse saavutamiseks kõige tähtsam inimestevaheline armastus. Uuringus näidatakse, et kui sul on võimalik otsida kelleltki tuge, siis see aitab su närvisüsteemil puhata ja ajul paremini vastu pidada. See vähendab nii emotsionaalset kui ka füüsilist valu.

Andmed näitavad selgelt ka seda, et inimesed, kes tunnevad ennast üksikuna, haigestuvad kergemini ja surevad nooremalt.

"Asi pole selles, kui palju sul on sõpru. Pole ka vahet, kas sa oled püsisuhtes," ütles Waldinger. "Vahe on selles, milline on sinu lähisuhete kvaliteet."

Mida see tähendab? See tähendab, et sul võib olla palju sõpru, kellega igal nädalavahetusel välja minna. Ja sa võid olla ka "täiuslikus" romantilises suhtes (nagu need eksisteeriks). Kui need suhted pole aga kvaliteetsed – see tähendab, et neis pole sügavust ja haavatavust –, siis oled sa ikkagi õnnetu. Tähtis on ka see, kui kindlalt sa tunned ennast isiklike asjade jagamisel ja kas saad jääda iseendaks.

Harvardi psühhiaater George Vaillant, kes juhtis uuringut aastatel 1972–2004, ütles, et headel suhetel on kaks fundamentaalset alustala. "Üks on armastus. Teine on see, kuidas toime tulla eluga nii, et sa armastust eemale ei peleta."

Seega, kui sa leidsid armastuse (näiteks romantilise suhte kaudu), aga sa pead toime tulema mõne traumaga (töö, vanema või lapse kaotamine) ja sa sellega ei tegele, siis võid sa hakata asju alla suruma ning seetõttu ka armastust vältima.

Seega tuleb meeles pidada, et lisaks suhetele ja ühendustele peaksid prioriteediks seadma ka selle, kuidas tuled toime emotsioonide ja stressiga. Kui sul on raske, siis otsi endale hea terapeut. Liitu tugigrupiga. Investeeri koolitustesse. Võta isiklikku arengut tõsiselt, mis võimaldaks sul olla inimestevahelistes suhetes autentne.

Andmed on selged – sul võib olla ükskõik kui palju raha, edukas karjäär ja hea füüsiline tervis, aga kvaliteetsete suheteta oled õnnetu.

Järgmisel korral, kui sa inimestega kokku saad, siis unusta nutitelefon ja sotsiaalmeedia. Kui sul on võimalus tööle kauemaks jääda ja pead selle tõttu sõbraga kohtumise edasi lükkama, siis ära tee seda. Ära tee laupäeval tööd, saa selle asemel oma õega kokku.

"Suhted on segased ja keerulised," tunnistas Waldinger. "Samas on selge, et head elu ei ole võimalik ilma heade suheteta üles ehitada."