- Selleks, et Eestimaa paremad põllud majade alla ei kaoks, plaanib riik kehtestada kahele kolmandikule põllumaadest ranged keelud ja käsud. Foto: Sakala/Scanpix
Väärtusliku põllumaa kaitse on vaieldamatult oluline, kuid selleks tuleb valida tulemuslikud põhiseaduspärased meetmed. Eelnõu näeb paraku ette sellised omandiõiguse ja kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse piirangud, mida ei saa pidada põhiseaduspäraseks, kirjutas õiguskantsler Ülle Madise riigikogu maaelukomisjonile antud hinnangus.
Ranged keelud ja käsud
Äripäev kirjutas möödunud aasta lõpus, et selleks, et Eestimaa paremad põllud majade alla ei kaoks, plaanib riik kehtestada kahele kolmandikule põllumaadest ranged keelud ja käsud. See paneb kahvlisse nii maa omanikud kui ka kohalikud omavalitsused ning tekitab õiguskantsleril küsimusi.
Õiguskantsler möönab nüüd hinnangus, et aastaid ette valmistatud uute piirangute kaalukaim põhjendus on linnade ümbruses asuva väärtusliku põllumaa täisehitamine. "See on paraku juba teoks saanud. Seal, kus veel võiks olla huvi väärtusliku põllumaa kasutusotstarvet muuta, saab muudatuse tõkestada olemasolevate normide alusel," lisab ta.
Eelnõu muudaks omandi ja omaniku riigi tööriistaks, mingi eesmärgi saavutamise vahendiks. See ei sobi kuidagi kokku põhiseaduse preambulis kirjeldatud vabadusele tugineva ühiskonnakorraldusega, milles põhiõigusi võib piirata minimaalses vajalikus ulatuses ning piirang ei tohi moonutada õiguste ja vabaduste olemus, seisab hinnangus.
Pealegi on õiguskantsleri hinnangul juba praegu seaduses olemas abinõud väärtusliku põllumaa kaitseks. Näiteks planeerimisseadus näeb ette väärtusliku põllumaa kaitse. Planeeringuga põllumaa kaitset saab pidada leebemaks piiranguks, kuna tegemist ei ole maa kasutusotstarbe muutmise keeluga. Maa omanikul on võimalus osaleda planeerimismenetluses ning nõuda, et tema huve ja vajadusi arvestataks kõigi teiste huvide ja vajaduste kõrval.
Sunnitöö elemendid
Veelgi rangemalt suhtub õiguskantsler eelnõu nõudesse vältida väärtuslike põllumaade võssa kasvamist. Kuigi koormised – mitterahalise iseloomuga tavalise kodanikukohustusega seotud ülesandeid – on põhiseadusega lubatud, ei tohi need olla ülemäärased ja omaniku õigusi ülemäära koormavad. Töökohustuse või töö korraldamise kohustuse panemine eelnõus toodud ulatuses sisaldab sunnitöö elemente.
Samuti kaotavad kohalikud omavalitsused seaduse jõustumise korral väärtusliku põllumaa osas (ligi 20 protsenti riigi territooriumist) planeerimisvõimu. "Põhiseaduspärane on selline lahendus, millega riik ei sekku põhiõigustesse ega kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse rohkem kui vaja. Piirangute ja keeldude asemel tuleb eelistada abinõusid, millega leitakse eri huvide ja väärtuste vahel tasakaal," lisab Madise.
Seotud lood
Selleks, et Eestimaa paremad põllud majade alla ei kaoks, plaanib riik kehtestada kahele kolmandikule põllumaadest ranged keelud ja käsud. See paneb kahvlisse nii maa omanikud kui ka kohalikud omavalitsused ning tekitab õiguskantsleril küsimusi.
Eesti Omanike Keskliit on kategooriliselt vastu eelnõule, mis seaks 90 000 maaomanikule piirangud oma põllumaa saatuse ja sihtotstarbe üle otsustamisel.
Euroliidu toetustega on palju võsastunud maid taas viljakandvaks põllumaaks tehtud, ilma mingi käsu ja keeluta, mida nüüd rakendama tahetakse hakata, kirjutab maaomanik Kalle Kits.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.