Mõis: erakondadele annetamine on kõigile piinlik komme

Ettevõtja, kunagine siseminister ja Isamaaliidu liige Jüri Mõis meenutas, et tema annetas äkki 20 aastat tagasi Isamaaliidule, kuid rohkem talle annetusi ei meenu.

"Neile ei tasu annetada," on Mõis erakondadele annetamises kindlal seisukohal. "Nad panevad kõik oma näopilte tänavale üles, ega nad sellest paremaks ei muutu. Neile on ju riiklikult suured summad ette nähtud ja see on lihtsalt mõlemalt poolt selline imelik värk. Tegelikult pole neil seda raha vaja, selline komme on ja kõikidel on natuke piinlik."

Mõis meenutas, et ta tegi viimati kohalike omavalitsuste valimistel valimisliidus kandideerides kampaaniat oma raha eest ja nii palju, kui oli raha, ta seda ka tegi. "Erakonnad saavad ju veel riiklikku toetust."

Mõis sõnas, et annetuse kasulikkust ettevõtjale ei saa nii otseselt hinnata, sest sa ei tea, kes võimule pääseb, kes saab vastaseks ja kes omaks. "Mõni, kellel on raha liiga palju, annab kõigile sama summa, et hoida neutraliteeti. Kõik panevad 10% suuremad pildid tänavale üles, aga ikkagi efekt on täpselt sama," rääkis ta.

Igaks juhuks igaühe silmis heas kirjas olemine ei tasu ka Mõisa sõnul ära ning seda oskab ta öelda oma poliitkarjääri põhjal. "Ma olen kunagi seal teisel pool ka olnud, see heas või halvas kirjas ununeb kohe, kui summa on laekunud. Pigem on see vastupidi: sina oled ju erakonna sponsor, sinu heaks me küll ei saa mingit seaduseparandust või mingit asja teha. See on ju korruptsioon."

Linnapildis hulgaliselt valmisreklaamide nägemine näitab Mõisa sõnul talle aga ka seda, et Eesti on vaba riik. "Ei ole ainult Keskerakond, ei ole ainult Reformierakond – paljud on suutelised panema üles sama suuri näoplakateid."

Mõisaga koos Edgar Savisaare ja Tegusa Tallinna nimekirjas 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideerinud ärimees Urmas Sõõrumaa on aga üks suurimaid erakondadele annetajaid. Möödunud aastal annetas ta Reformierakonnale kokku 57 500 eurot ning Isamaale 50 000 eurot. Seda, kas ta neljandas kvartalis ka Keskerakonnale annetas, Sõõrumaa ei öelnud.

Nimelt ei ole Keskerakonna neljanda kvartali annetused veel avalikud. Erakonna peasekretär Mihhail Korb ütles ERRile, et nende raamatupidamisega tegelev inimene on haige ning nad palusid erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt kaks nädalat ajapikendust.

"Te peate nende käest küsima. Mina ei kommenteeriks," ütles Sõõrumaa võimaliku annetuse kohta Keskerakonnale.

Sõõrumaa rääkis, et tema soov on, et inimeste elu läheks paremaks, eelkõige nende füüsiline ja vaimne tervis. "Loodan, et ma saan midagi ära teha. Mul on meeldiv võimalus programme võib-olla mõjutada jne selles vallas." Möödunud aastal toetas ta Isamaad ja Reformierakonda.

Sõõrumaa tõdes, et eks on teisigi erakondi, kes saavad inimeste elu paremaks muuta, kuid ajalooliselt on läinud kuidagi nii, et nende erakondadega on ta rohkem suhelnud ning isiklikku kontakti on rohkem. Näiteks sotsiaaldemokraatidele ning EKRE-le Sõõrumaa aga annetanud ei ole. Põhjuseks ütles ta, et nendega ei ole tal kontakti tekkinud.

Erakondade valimisprogrammi kohta tõdes Sõõrumaa, et kõik käsitlevad päris palju samu tahke, millele tema rõhub – eelkõige inimeste füüsiline ja vaimne tervis ning haridus. "Nad kõik käsitlevad seda, aga mitte süsteemselt. Inimeste tervislik elu on hästi laiali paisatud erinevate eluvaldkondade alla."

Eesti 200 reklaamplakateid peab Sõõrumaa nende olukorras õnnestunud reklaamitrikiks, mis tõmbas tähelepanu väga olulisele teemale Eesti ühiskonnas. "Nad tõstsid selle teema, mis tegelikult on ju sügaval-sügaval olemas, väga lihtsa liigutusega päevavalgele ja sellest räägitakse juba minu meelest neljas päev (Sõõrumaa andis kommentaari reedel – toim). Teadupoolest on ju selles valdkonnas teha veel küll ja küll, mis puudutab erinevaid rahvusi meie riigis ja integreerumist ja suhtlemist."

Sõõrumaa selgitas, et terve põhikooli aja ja rohkemgi õpivad vene rahvusest noored eesti keelt ja eesti rahvusest noored vene keelt, kuid pärast ei oska nad selles keeles isegi elementaarset vestlust pidada. "Kui sa siis pärast 7–8 aastat peale oma nime ja lihtlausete midagi öelda ei oska, siis järelikult on see kõik täiesti mõttetu. Väikeriigis ja sellise geopoliitilise asukohaga neid keeli osata oleks ju igaühele isiklikult suur edu."

Jüri Mõis ütles Eesti 200 plakatite kohta, et tõsiselt ta sellesse teemasse süvenenud ei ole, aga kuna ta vaatab enda sõnul palju Vene uudiseid, teab ta, et Venemaal on sellesse teemasse mõistlikumalt suhtutud kui siin. Ta ütles, et seal on teema pigem lihtsalt ära märgitud ning äärmuslikke järeldusi pole tehtud.

Mõisa hinnangul ei saa aga eesti ja vene keele küsimus nagunii valimistel otsustavaks, sest lõplik valik tehakse ikka selle kasuks, kes lubab peredele rohkem raha kätte jätta.

Omniva nõukogu liige ning oma ettevõttega Lindomare LHV pensionifondide turustamist vahendav Lauri Paeveer toetas annetustega eelmisel aastal sotsiaaldemokraate. Kolmandas kvartalis andis ta neile 5000 eurot, teises kvartalis 1500 eurot.

"Sotside maailmavaade on mulle ettevõtjana osaliselt väga sümpaatne, osaliselt meie suusad piltlikult öeldes ristuvad, aga inimese ja kodanikuna kaaluvad minu jaoks pigem hoolivad ja tulevikku vaatavad mõtted selle üle, mis ma siis ettevõtjana justkui kaotan. Nii see on," selgitas Paeveer, miks annetas ta just Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.

Paeveer märkis, et esiteks näib talle ettevõtjana, et üks olulisemaid kitsaskohti, millega Eesti praegu silmitsi seisab, on töökäte puudus ja eriti just haritud töötajate põud. "Sotsid on ühed vähestest, kui mitte ainsad, kes on selgesõnaliselt öelnud, et me peaksime igal juhul soodustama ka üle piiri tulevate inseneride, doktorikraadiga inimeste, hästi lihtsalt öeldes targa tööjõu sisse voolamist."

Lisaks on Paeveerile sümpaatne see, kuidas on sotsid lähenenud haridusele. "Kui me tahame, et oleksime 50 aasta pärast kestev rahvus ja edukas riigina, siis mulle tundub, et eeskätt on meile vaja neid samu tarku inimesi. Ja meie enda inimesed peaksid oma maksimumpotentsiaali ära kasutama," rääkis ta.

Seetõttu on ta seisukohal, et iga inimene, kes tahab ja kellel on vähegi võimekust, peaks saama kõrghariduse. "Me liigume selles suunas, et kõrgharidus võiks olla pigem tavapärane loogiline jätk teatud seltskonnale keskhariduse omandamise järel."

Oluline on Paeveerile ka täiskasvanute ümberõpe. "Kui kõrgharidusega spetsialistid, kes jõuavad pensioniikka, peaksid töö kaotama, peaks see praegu välja nägema nii, et inimene saab riigilt ümberõpet ja abikäe alles siis, kui inimene on juba sisuliselt töötuks jäänud."

Annetuste mõju kohta nentis Paeveer, et talle meeldib vaadete kattuvuse tõttu mõelda, et kui sa kedagi aitad, aidatakse ühel päeval ka sind ja see jõuab ringiga tagasi. "Mitte sõna otseses mõttes, aga just sellega, et äkki need otsused, mille eest need inimesed või see erakond seisab, teevad tulevikus meie kõigi elu natuke kergemaks ja paremaks," täpsustas ta.

Logistikafirma ACE Logistics Groupi asutaja ja nõukogu esimees Karli Lambot toetas eelmisel aastal rohelisi ja Elurikkuse Erakonda. Rohelistele andis ta neljandas kvartalis 5000 eurot, esimeses kvartalis 3000 eurot. Elurikkuse Erakond sai Lambotilt detsembrikuus 5000 euro suuruse annetuse.

Keskkonnahoid on inimkonna jaoks muutunud eksistentsiaalse tähtsusega küsimuseks. Me peame õppima, kuidas end teiste liikide kasuks looduses koomale tõmmata. Oluline on ka see, et kaks rohelise maailmavaatega erakonda, keda toetasin, on rahaliselt nõrgemas seisus kui teised ja kui kedagi aidata, siis nõrgemaid.

Kui see oleks määrava tähtsusega, siis pigem oleksin pidanud toetama mitut teist erakonda. Kuid Rail Baltic praegu kavandatud kujul on kahjuks muidugi hea näide projektist, mille negatiivne keskkonnamõju on ilmselt oluliselt suurem kui sellega kaasnevad võidud. Meie raudteid tuleb moderniseerida hoopis säästlikumalt ja loodussõbralikumalt.

Väga tõenäoliselt otsest mõju ei ole. Mulle väga meeldib maailmavaateline mitmekesisus ja kui saan uutele ja väikesematele erakondadele oma töö korraldamisel kuidagi abiks olla, siis on väga hästi.

Isamaa kogus aastaga kokku 554 622 eurot rahaliste annetustega. Kui sellele lisada riigilt saadud toetus 750 317 eurot ja liikmetasudena saadud 7241 eurot, siis sai erakond tulu enne kulude maha arvestamist 1,3 miljonit eurot ja koos kuludega jäi erakonna arvele natuke rohkem kui 540 000 eurot.

Suurima puhta kasumi teenis eelmisel aastal Reformierakond, kelle kontol oli aasta lõpus 754 036 eurot. Teisalt sai Reformierakond parlamendierakondadest kõige enam riiklikku toetust ehk üle 1,6 miljoni euro. Riigikogu mandaatide alusel jagatava riikliku toetuse saajate pingereas teisel kohal oli Keskerakond.

Vähim suutis annetusi koguda nii Turu-uuringute kui ka Kantar Emori reitingute kohaselt alla valimiskünnise jääv Vabaerakond, mida toetati vaid 11 722 euroga. Võrdluseks suutsid kõik teised parteid koguda rahalisi annetusi üle 100 000 euro.

Nii pidi Vabaerakond jääma lootma peamiselt riiklikule toetusele, mida saadi 428 752 eurot, ja liikmetasudele, mida tasuti kokku 6164 eurot. Kokku saadi tulu 446 688 eurot, kuid arvestades 505 921 euro suurust aastast kulu, siis jäi erakond 59 233 euroga miinusesse.

Keskerakonna numbritele veel joont alla tõmmata ei saa, kuna koalitsiooni juhtiv erakond pole veel erakondade rahastamise järelevalve komisjonile oma neljanda kvartali andmeid esitanud.