Kriisid hoiavad maailma liidrid Davosist eemale

Kõigi kolme puhul on põhjuseks kriisid omas riigis – USA president Donald Trump võitleb selle nimel, et eelarvesse lisada rida müüri ehitamiseks lõunapiiril, May üritab raiuda läbi Gordioni sõlmest nimega Brexit ning Macronile ei anna rahu kollaste vestide protestid.

Reutersi andmetel lootis Trump enne reisi tühistamist, et USA delegatsioonil õnnestub tõsta kohtumise agendasse globaalsete institutsioonide reformimine. Nende all pidas USA president silmas maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO), rahvusvahelist valuutafondi (IMF) ning Maailmapanka. Trump on varem teravalt kritiseerinud USA osalemist erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides ning seetõttu soovib nende institutsioonide reegleid ümber kirjutada.

Kui algselt pidid Trumpi asendama tema kabineti liikmed, siis reedel teatas USA president, et Davosisse ei sõida ka rahandusminister Steven Mnuchin, riigisekretär Michael Pompeo ega kaubandusminister Wilbur Ross. Samas pole Trumpi puudumises ei midagi eriskummalist – enne eelmise aasta visiiti käis USA president viimati Šveitsis foorumil 2000. aastal.

Davosis on see-eest kohal mitmed teised suurriikide juhid, muu hulgas Jaapani peaminister Shinzo Abe, Saksamaa kantsler Angela Merkel, Itaalia peaminister Giuseppe Conte ning värske Brasiilia president Jair Bolsonaro.

Jaanuari alguses ametisse vannutatud Bolsonaro tutvustab Reutersi andmetel foorumil oma majanduspoliitiliste reformide plaani. Nimelt kavatseb Brasiilia riigipea rõhutada, et eesmärk on tõhustada riigis investorite õiguslikku kaitset ning vähendada bürokraatiat ja seeläbi suurendada kaubavahetust välismaailmaga.

IHS Markiti peaökonomist Nariman Behravesh märkis, et mitme maailma liidri eemalejäämine tähendab, et need, kes kohal on, üritavad seda rohkem süstida enesekindlust ning rahustada ettevõtete ning investorite närve. „Davosis domineerib kõrge ärevustase aktsiaturgude kohta, mure majanduse aeglustumise ning rahvusvahelise poliitika üle,“ lisas Behravesh samas Reutersile.

Aeglustumise märke on näidanud muu hulgas maailma ühed suurimad majandused, nii Hiina kui ka Saksamaa. Kolmandas kvartalis tõusis Hiina majandus 6,5%, mis on kõige aeglasem kasv pea viimase 10 aasta jooksul. Sarnast numbrit oodatakse ka esmaspäeval avaldatavates neljanda kvartali tulemustes. Saksamaa näitas möödunud aastal 1,5% tõusuga viie aasta kõige aeglasemat kasvu.

Majandusfoorumi selle aasta fookuses on pettumus üleilmastumises ehk see, kuidas rahvusvahelist koostööd on viimastel aastatel märkimisväärselt halvanud kahtlus, kas piiriülene koostöö ikka aitab tõsta elatustaset. „Me peame hoolitsema kaotajate ehk nende eest, kes on maha jäänud,“ märkis majandusfoorumi asutaja ja juht Klaus Schwab möödunud nädalal pressikonverentsil.

Samas märkis Schwab, et praegu on globaalset koostööd üha enam vaja – seda eelkõige kliimamuutusi silmas pidades. Positiivse näitena tõi majandusfoorumi asutaja esile, et 2015. aastal otsustas umbes 50 suurkorporatsiooni juhti - kelle ettevõtete koondkäive ulatub 1,5 triljoni dollarini - võtta ühise eesmärgina ette heitmete vähendamise.

Nende seas on muu hulgas Šveitsi tööstuskontsern ABB, Briti telekomifirma BT Group, Taani õlletootja Carlsberg ning Hollandi elektroonikahiid Philips. Möödunud aasta lõpuks olid ettevõtted kollektiivselt vähendanud heitmeid 9% võrra.

Läinud nädalal avaldas majandusfoorumit korraldav World Economic Forum ka globaalsete riskide raporti, kus domineerivad eelkõige riskid, mis seostuvad muredega keskkonna üle. Kõige suurema probleemina hinnatakse – seda nii mõju poolest kui ka selle osas, kui tõenäoline see on – loodusõnnetusi. Samuti valitseb raporti kohaselt umbusk, kas suudetakse kliimamuutustele piisavalt radikaalselt reageerida. Schwab kirjutas foorumi eelvaates seetõttu, et globaalselt vajab kliimapoliitika aktiivsemat ning kiireloomulisemat tegutsemist ehk seda, et otsustamisprotsessid ei kestaks pikki aastaid.

Nii tuuakse raportis esile, et drastilisteks muutusteks on veel maksimaalselt aega 12 aastat selleks, et keskmine temperatuur maailmas ei tõuseks üle kriitilise 1,5 kraadi piiri. Praegune trajektoor ennustab 3,2-kraadist tõusu. Nii ennustatakse, et aastaks 2050 on veetaseme tõusu tõttu ohus 800 miljonit elanikku üle maailma. Suurima majandusliku kahju kannatajate seas on ennustatud näiteks suurlinnu Guangzhou, New York, New Orleans ning Miami.

Majandusfoorumi umbes 3000 osaleja seas domineerivad eelkõige Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia esindajad. Eestist on kohal peaminister Jüri Ratas. Rahvaarvu proportsionaalsuse mõttes on vähem esindatud Aafrika – kui must manner moodustab maailma populatsioonist ligi kuuendiku, siis Davosisse on oodata 118 Aafrika esindajat (ca 4% koguarvust). Sarnaselt on alaesindatud Hiina – riik, mille majandus võrdub ligi kuuendikuga maailma majandusest, moodustab 3% delegaatidest.