Probleemse ehitisregistri lammutamiseni kulub veel aega

Äripäev kirjutas ehitisregistri probleemidest viimati detsembriks, kui häda põhjustajaks oli uus ID-kaart. Nimelt ei õnnestunud uue kaardiga registris allkirju anda, vaid kasutama pidi Mobiil-IDd, viimase aktiveerimiseks pidi aga omakorda minema kohapeale politsei- ja piirivalveameti esindusse. Toona lubas majandusministeerium, et tõrked lahenevad 1. jaanuariks.

Selle konkreetse probleemi puhul võib põhisüüdlasena näha politsei- ja piirivalveametit, kes plaanis algusest peale tulla uue kaardiga välja detsembris, kuid rääkis partneritele jaanuarist. Sestap ei jõudnud nood paljude vajalike IT-arendustega, seehulgas ka ehitisregistri liidesega valmis. Politsei- ja Piirivalveametit võib mõista - nad kartsid, et kui kohe välja reklaamida detsember ja siis hilineda, järgneb teistpidine kriitikalaine.

Ei maksa aga arvata, et nüüd oleks ehitisregistri kasutamine lust ja lillepidu. Näiteks rääkis üks Tallinna linnavalitsuses ehituslubadega tegelev ametnik Äripäevale, et probleemid on pea igapäevased. Üks suur büroohoone sai kasutusloa viimasel hetkel, sest register lihtsalt ei võimaldanud kannet ära teha.

"Luba oli valmis, kõik kooskõlastused ja dokumentatsioon koos juba mõnda aega, aga arendaja parandas registri tõrkeid. Pidasime ministeeriumiga meilivahetust, selle taga seisis loa vormistamine," rääkis ta. Linnavalitsus pöördus oma murega ka otse arendaja poole ja viimaks sai vormistus tehtud.

"See pole ainult üks asi, kus pöördume ja abi palume. Mina võin öelda, kes ma ehitus- ja kasutuslube allkirjastan, et mul juba aasta algusest ID-kaart ei tööta, saan ainult Mobiil-IDga. Ministeerium on juba kolm korda kirjutanud, et proovige, kas nüüd töötab - ei tööta. Viimane kord oli alles sel nädalal," rääkis ametnik.

Detsembris rääkis Äripäevale allkirjastamisprobleemidest energiaauditeid korraldava OÜ Arton Energy juhatuse liige Siim Link, kes väljastab igapäevaselt hoonete energiamärgiseid. Tema sõnul saab ta praeguseks allkirju anda, aga sujuvusest on asi endiselt kaugel. "Saan väljastada, aga teatud dokumente ei näe, mida varem nägin - need ei tule otsinguga välja. Praegu pole vaja olnud, vähemalt elutähtis funktsioon töötab - inimesed saavad ehitusluba taotleda, see ei jää märgise puudumise pärast seisma," rääkis Link.

Allkirjastamine töötab aga aeglaselt. "Mul on arvutil integreeritud kaardi lugeja. Vana kaardi tundis see kohe ära, nüüd pean minuti ootama. Lisaks tuleb ise teada, kas on vaja sisestada PIN 1 või 2. RIAst öeldi mulle, et see sõltub operatsioonisüsteemist, mul on endal Windows 10. Kas Windows peab üldse mingi väikese riigi arendustega kaasa tulema?" küsis Link retooriliselt.

Linki sõnul on probleemid praegusesse ehitisregistrisse sisse kodeeritud - nimelt ei pidanud registris algselt üldse toimuma dokumentide vahetamist. "See poogiti sinna hiljem juurde ja ongi selles mõttes nurisünnitis. Arhitektidel on suuremad probleemid, nemad peavad dokumendid üles laadima ja omavahel ära siduma. Failinimed on pikad ja keerulised. Paras "keemia"," tõdes Link.

Majandusministeeriumit ta samas ei süüdistanud. "Eks nad annavad endast parima, aga millal uus süsteem välja tuleb...iga päev tegeled sellega, sa ei saa asju teha, närib nii hinge. Häirib tööd, jõle vastik, pead tegelema mingite pseudoprobleemidega, mitte põhitööga," rääkis ta.

Majandusministeeriumi ehitisregistritalituse projektijuht on mullu märtsist Taavi Jakobson, kes on varem töötanud pikalt erasektoris IT-alal. Erasektori sõnavarast pärineb ka Jakobsoni tiitel - ehitisregistri tooteomanik. See tähendab, et just tema ülesandeks ja vastutuseks on saada hakkama Heraklese väärilise vägiteoga tuua ehitisregister 21. sajandisse. Jakobson vaatab ülesandele otsa stoiliselt ja ei hakanud asja ilustama.

"Ta on probleeme täis. Olemasolev süsteem on jõudnud praegusesse seisu sellepärast, et ta on olnud kõvasti alarahastatud. Kui ma umbes 10 kuud tagasi oma kohale asusin, oli tiimis kolm inimest, kellest kaks klienditoes - arendamine oli jäänud soiku. Arhitektuur on vana, ulatub 1993. aastasse, kui esimene hooneregister Eestis kokku pandi. Andmeid ei ole võimalik töödelda nii kiiresti, nagu oleks mõistlik. See on ka põhjus, miks ma siin olen," rääkis Jakobson.

Kui Augeiase tallid vajasid puhastamist oma sisust, siis metafoori venitades tuleb registrist eemaldada just arhitektuur. Alles jäävad ainult andmed. Üleminekuperioodil tähendab see aga kasutajatele peavalu, kuna majandusministeerium kulutab raha vaid kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks. Pole ju mõtet teha kapitaalremonti majale, mis varsti niikuinii maha lammutatakse.

"Praegune register on võrreldav suure ookeanitankeriga, mida ümber pöörata on väga raske. Probleeme on kahjuks väga suur hulk, neist osa on vaja jooksvalt ära parandada, aga põhifookus on uue süsteemi arendamisel," nentis Jakobson. Konkreetselt ID-kaardi probleemid peaks tema sõnul põhiosas siiski lahenenud olema, kuigi allkirjastamine võib aega võtta.