Ettevõtete ülevõtmised kasvasid Baltikumis miljarditesse

"Rekordaasta omandamiste-ülevõtmiste turul võib advokaate kindlasti rõõmsaks teha. Tehingute arv Baltikumis tõusis 43 protsenti ja tehingute väärtus 320 protsenti," rääkis advokaadibüroo Ellex Raidla tehinguvaldkonna partner Ermo Kosk Mergermarketi turuülevaate presenteerimisel. Isegi möödunud aasta suurimat tehingut – Luminori panga ostu – arvesse võtmata tõusis tehingute maht aastatagusega võrreldes enam kui kaks korda, lisas Kosk.

Pea pooled tehingud toimusidki Eestis ning kogumahust tuli Eestist 2 miljardi euro jagu tehinguid.

Kose sõnul on paljud kõhutunde pealt küll ennustanud, et tänavu võiks turg kergelt rahuneda, aga aasta kahe esimese kuu statistika seda ei näita. "Kui see on aeglustumine, siis ainult sellist aeglustumist tahakski," ütles ta.

Superia Corporate Finance'i juhtivpartneri Henrik Igasta sõnul on turgu tugevalt mõjutanud lihtsalt asjaolu, et likviidsuse leidmisega suurteks tehinguteks on kõik võrdlemisi hästi. "Headeks äriideedeks on olnud väga lihtne raha tõsta ja see on kindlasti olnud oluline osa selles, et 2016. aastast on tehingute turg olnud väga aktiivne," rääkis Igasta.

Sealjuures oli tehingute arvu kasvu taga mitte lihtsalt majanduskasvu või piirkonnaga seotud väljavaated, vaid ka Krimmi kriisi mõjude üleminek. "Kui Krimmi kriis tuli, siis turg jahtus tuntavalt maha. Just hakati viimasest majanduskriisist välja tulema, kui see juhtus," ütles Igasta. Nüüd võiks tema sõnul esile tuua seda, et Baltikumis ei tegutse ainult Skandinaavia fondid või Ida-Euroopale keskenduvad fondid, vaid ostjaid leiab ka kaugemalt. Mis omakorda tähendab, et ka kohalikel fondidel on tulnud rohkem võimalusi või soove investeeringutest väljuda, lisas ta.

Kinnisvaraturul tehakse aktiivselt ka suuri oste, mis Igasta hinnangul on seotud palju institutsionaalsete investorite muredega tavapärastel turgudel: kuna võlakirjaturud tootlust ei paku, aktsiaturud on volatiilsed, siis otsitakse alternatiivseid viise kinnisvara või ka infrastruktuuriettevõtete kujul.

Erakordselt tehinguterohket aastat ja samuti investeeringutest väljumisi tuli tunnistada ka Baltcapi partneril Peeter Saksil, kes märkis, et Baltcap osales möödunud aastal 40 tehingus, neist 12 olid ostud, 11 müügid ja 17 laienemised. Baltcapi teine partner Kristjan Kalda märkis omakorda, et oluline roll tehingute aktiveerumisel on ka kohalike erakapitalifondide arvu kasv, mille juurest leiab nüüd pakkujaid ettevõtete kasvujoone eri lõikudele alates väljaostudest, kasvukapialist kuni mezzanine-laenude ja riskikapitalini välja. Siinsete erakapitalifondide valitsetav vara on tänavuseks kasvanud 1,2 miljardi euroni, lisas ta.

Soomes oli sarnaselt valitsetav vara 2017. aastal kasvanud näiteks 6,3 miljardi euroni ja Kalda meenutas, et Eesti 1,2 miljardit oli Soomes näiteks aastate 1995–1996 tase. Lisaks kasvule kohapeal rõhutas Kalda ka vajadust laieneda rohkem põhja poole, vaadata seal kasvuvõimalusi.

BaltCap Growth Fundi juhatusse kuuluva Heidi Kakko sõnul tuleb tõdeda, et Eesti majanduslik struktuur näitab laiemalt, et peamiselt on meil tegemist mõõduka innovatsiooniga: uute toodete väljatöötamise asemel tegeletakse olemasoleva tehnoloogia kohandamisega. "Mis kasu on elektroonikatööstusest, kui see tegeleb ainult komplekteerimisega?" küsis ta. Kuigi see võib olla edukas ärimudel, siis investoreid see suuremalt ei meelita. "Välisinvestor otsib kas ettevõtet nagu Transferwise või Taxify või siis oma sektori turuliidreid," ütles Kakko.

Koos ettevõtete ostmiste-müümiste kasvuga on kasvanud ka konkurentsiameti koondumislubade menetluste kord, ülevõtmisest huvitatud ettevõtjatel tasub silmas pidada mitut lisaasjaolu.

Ellex Raidla vandeadvokaadi Martin Mäesalu sõnul iseloomustab koondumistehinguid näiteks senisest aktiivsemaks muutunud konkurentide pöördumine konkurentsiameti poole, sisend neilt on muutnud palju seda, kuidas konkurentsiamet ühinemist üldse vaatab.

Varuplaan peab tema sõnul olema alati olemas juhuks, kui koondumine avalikkuses ootamatult palju tähelepanu saab, seda enam, et suurem tähelepanu tähendab ühtlasi nende sekkuvate konkurentide arvu tõusu. "Finantsnõustajaid on loomulikult iga koondumise juures vaja, aga PR-nõustajate palkamine ei ole halb mõte," ütles Mäesalu, kes tõi vastupidise näitena välja Tere ja Farmi piimatööstuste koondumise, mille käigus jäi avalikkusele mulje, et ostja päästab Eesti põllumajandust ning eriti suuri vastulööke ühinemisele ei tulnud.

Valmis tasub tema sõnul olla ka sellepärast, et kui eelmisel aastal oli rekordiliselt 45 koondumise teadet, siis konkurentsiameti ametnikke töötab selles sektoris ikka veel neli ja "aasta keskpaigaks olid kõik juba näost valged ja koondumiste buumist tüdinud".

Konkurentsiameti juhi Märt Otsa sõnul mingeid erilisi muutusi ametis seoses koondamiste menetlustega ei ole tulnud. Suurem menetluste arv tuleb lihtsalt majandusbuumist ja palju aega läheb just selliste tehingute menetlemisele, kus ettevõtted üritavad turuosa juurde saada, võrreldes lihtsalt omanike vahetamisega, rääkis ta Äripäeva ja Cobalti korraldatud konkurentsiõiguse konverentsil.

Mäesalu tõdes, et just laienemiste korral tekib probleeme palju rohkem, ning tõi näiteks E-betoonelemendi koondumise, millele konkurentsiamet ei ütles.

Samal konverentsil esinenud Alexela juhatuse liikme Marti Hääle sõnul on konkurentsiamet osutunud koondumismenetlustes küllaltki tõhusaks, kuid tasuks vaadata, kas praegused lisatingimused, mis teinekord koondumisele seatakse, ka oma rolli õigustavad.

"Konkurentsiameti tõhusust tuleb tunnustada, mõne aasta eest kulus koondumise esimesele 30päevasele menetlusele ka 30 päeva ja mõni peale. Nüüd võin öelda, et kui lisaküsimusi ei teki, siis saab juba kahe nädalaga ühele poole," rääkis Hääl.

Iseküsimus on see, kui hakatakse arutama näiteks seda, mis on kaubaturg. Eelmisel aastal pidi Alexela Lõuna-Eestis tanklate ostmisel koondumisloa saamiseks kaks neist müüma. "Aga nii meie kui ka konkurentide sarnaste kogemuste põhjal võib öelda, et need tanklad siis pannakse lihtsalt kinni ja tarbijatele jääb pakkumist ikkagi vähemaks," rääkis ta ja pakkus, et abi võiks olla muudest lähenemistest, näiteks oli Alexela pakkunud tanklates müügihindade kehtestamist vastavalt suurema konkurentsiga piirkondades asuvate tanklate keskmisena.

Seda, et mõni kaubaturg määratakse üleregiooniliselt (Enefit Greeni Nelja Energia ost), teised aga väga kitsalt, märkis ka Mäesalu. Eriti karm olevat see tema sõnul Lätis ja Leedus, kus tavaliste kaupluste kaubaturuks on teinekord kasutatud näiteks kolme minuti pikkust jalutuskäiku.

"Riia kesklinnas oli üks pood, mille majas võttis rendilepingud üle Maxima, sealse konkurentsiameti seisukoht oli, et see on juba koondumine, ning keelas tehingu," tõi Mäesalu näite.

Läti konkurentsiameti peadirektori Skaidrīte Ābrama sõnul ongi Läti jaekaubanduses palju tundlikum, sest seal on kaks suurt jaeketti, kellel turul 70protsendiline osakaal. Eestis on jaeturul suuri näiteks pool tosinat. "Need suured ketid ostavad väiksemaid poode, hangivad kinnisvara sinna kõrvale või püüavad nii-öelda üle tee poode ehitada, me lihtsalt peame selle vastu seisma," rääkis Ābrama.