Leedo Hiina tehas nõuab kiireks kasvuks raha

"Et laieneda, peab olema tasku päris suur. See tähendab, et natuke kannatavad oma ettevõtted, mis on kohapeal," rääkis ettevõtte nõukogu liige Kristjan Leedo ning kinnitas, et täisvõimsus on Hiina tehasel tõepoolest saavutatud.

Sügisel, kui tehas avati, avaldas Vjatšeslav Leedo lootust, et ehkki nad planeerisid täisvõimsuse saavutada paari aastaga, võiksid nad selleni jõuda juba poole aastaga. Kristjan Leedo ütles nüüd, et täisvõimsus saavutati isegi veidi varem ning nad paigaldavad Hiina tehasesse juba lisaliine.

Kristjan Leedo märkis, et Hiinas on nii suur siseturg, et avamise päeval said nad juba lepinguid 40 000 ruutmeetri tootmiseks. See andis tehasele kohe mitu kuud tööd. "Pärast seda on lepinguid järjest lisandunud. Praktiliselt meil ongi tehas välja müüdud ja eks me suureneme.“

Ta märkis, et klientide puudust Hiinas ei ole ning ka valitsustevahelised suhted on Hiinal ja Eestil üsna head, mis neid toetab.

Oodatust suurem kasv ei ole Leedo sõnul aga sugugi lihtne. "Võimalus suureneda on seal ikkagi väga suur, sest kui hiinlastele midagi meeldib, on nad päris aktiivsed tellima ja tahavad kohe saada. Vanasõna „tao rauda, kuni raud on kuum“ kehtib seal kindlasti,“ rääkis Leedo, kuid tõdes, et see tekitab ka probleeme.

"Sa pead panustama ühe kasvule millegi arvel. Me ei oodanud nii suurt potentsiaali kasvule,“ tõdes Leedo. Lisaks uute seadmete ja liinide vajadusele tekib mingil määral ka toormeprobleeme: tuleb investeerida korraliku toorme sissetoomisesse.

Saare Erekil on suvest alates ajatatud korralik summa makse: rohkem kui 160 000 euro suurusest võlasummast on ajatatud üle 111 000 euro. Leedo selgitas, et maksmine toimub neil graafiku alusel ja siis seda maksuvõlana ei vaadata. "See tekkiski mingil määral Saare Ereki Hiina turule minekust. Investeering, mis me sinna teinud oleme kogu grupi poolt, on ikkagi üsna arvestatav.“

Tema hinnangul võib kogu Hiinasse investeeritud summa olla kümmekonna miljoni euro juures. Nende investeeringud Hiina suunal algasid juba pärast seda, kui nad 2015. aasta paiku Eestist esimese puitmaja Hiinasse saatsid.

Investeeringu teenib Hiina tehas Leedo hinnangul tagasi kolme aastaga. "Meie mõte on ikkagi investeerida sinna juurde vastavalt võimalustele. Praegu on seal võimalik üsna kiiresti areneda, aga on vaja ka raha sinna alla panna. Kodust ei saa lõpmatuseni võtta, sest kodus peavad ka asjad olema korras,“ nentis ta.

Investeeringutega tahavad nad suurendada efektiivsemate tootmisliinidega mahtu.

Leedo märkis, et Hiina uue aasta alguses olid nad sealsete puitmajade tootjate esikümne seas. "Me olime ainuke ettevõte, kes on nii noor, aga kellel on juba nii palju kliendibaasi ja tellimusi,“ ütles ta, kuid tõdes, et esikolmikuni on veel pikk tee minna.

Ettevõtte pankrotihaldur Veli Kraavi ütles, et seal on klassikaliselt palju tüli ja vaidlemist. "Seal on kümneid vaidlusi ja kõik on algstaadiumis,“ rääkis ta.

Kraavi märkis, et laias plaanis sai Saaremaa Laevakompaniile saatuslikuks ikkagi see, et nad kaotasid oma liinilepingud ning äriplaan oli üles ehitatud pikema perioodi investeeringutele. "Seal on pigem endiste äripartnerite tülid. Igasugused vahelülid on pankrotistunud, mida kasutati laevade soetamisel, ja sellelt pinnalt on väga suuremahulised vaidlused, aga kõik on alles algfaasis,“ rääkis Kraavi.

Kristjan Leedo ütles selle kohta, miks enamik Saaremaa Laevakompanii tütarfirmasid pankrotis on, et tühjade ettevõtetega ei ole mõttekas jätkata. "Laevakompanii ei toimi pärast seda, kui riik võttis liinide korraldamise üle. Siis ei ole ju mõttekas neid hoida, et need lihtsalt kuskil riiulis seisaksid.“

Tema sõnul on normaalne, kui üks omanik pankroti kaudu oma ettevõtteid likvideerib, eriti kui ta on ise ka pea ainuke reaalsete nõuetega võlausaldaja.

Ettevõte Väinamere Liinid OÜ esitas viimati majandusaasta aruande 2016. aasta kohta ning ettevõtte omakapital on 1,3 miljoni euroga miinuses.

Tartlon Capital OÜ on kustutatud aastal 2015.

Reyna Trade OÜ läks 2018. aasta mais pankrotti. Maksuvõlg on ettevõttel ligi 397 643 eurot.

Dagenhart OÜ läks pankrotti aastal 2017. Maksuvõlg on ettevõttel 155 752 eurot.

Paxton Assets OÜ läks pankrotti 2018. aasta oktoobris. Maksuvõlg on ettevõttel 170 381 eurot.

Sarbussil on 2017. aasta majandusaasta aruanne esitamata ning alates oktoobrist on riigile tasumata üle 70 000 euro makse. Pool aastat tagasi registreeriti eraldi ettevõte Sarbuss Logistics OÜ.

Juhatusest lahkus Aivar Aru ning ettevõtte juhatusse nimetati Tõnis Rihvk, kes enne oli ettevõtte nõukogus. Rihvk on lisaks Tuule Liinid OÜ ja Väinamere Liinid OÜ juht, mis on samuti Leedo ärid. Varem on Rihvk olnud nüüdseks pankrotistunud ja samuti Vjatšeslav Leedole kuulunud Saaremaa Laevakompanii juht.

Aivar Aru aga asus eelmise aasta suvel samuti Leedole kuuluva Saare Ereki juhatusse. Ettevõtte nõukogu liige Kristjan Leedo ütles siis, et Aru tööülesandeks on kõik firma tootmispoolega seonduv.