Taani veterinaar- ja toiduameti töötajate väitel põhjustas kolm aastat tagasi alanud listerioosipuhangu, mis viis seitse inimest haiglasse, kellest kaks suri, Eestist imporditud külmsuitsukala, kirjutas Postimees.
- M.V. Wooli juhi Mati Vetevoolu sõnul vastab nende toodang kõikidele nõuetele. Foto: Raul Mee
Eesti veterinaar- ja toiduameti andmetel on kahtlustuse kohaselt tegemist M.V. Wooli toodetud kalaga.
Taani meditsiinilabori Statens Serum Institute esindaja Luise Mülleri sõnul on esimene teadaolev listerioosijuhtum pärit 2016. aasta detsembrist, viis järgnevat haiguspuhangut leidsid aset 2017. aastal, üks 2018. aastal ja kaks 2019. aastal, kõik haigestunud olid söönud Eestist pärit külmsuitsukala.
Loe pikemalt ka
Postimehest.
Viga tarneahelas
M.V Wooli juht Mati Vetevool kinnitas Äripäevale, et tema juhitaval ettevõttel on kõik tootmisega korras ning viga tuli mujalt tarneahelast. "Ma arvan, et selle uudise taustal ei teki mul ühegi kliendiga probleemi, sest kõik, mis minu tehasest välja läheb, on meie firma kontrolli all ja vastab Euroopa regulatsiooni nõuetele," kinnitas Vetevool. "Kõik, mis meie külmutusautodega tarnijani läheb, vastab nõuetele."
Juhtunus tuleb Vetevoolu kinnitusel viga otsida väljastpoolt nende tootmist ning tõenäoliselt võis tarneahela külmaahel lihtsalt katkeda.
"Mina olen absoluutselt kindel, et viga tuli pärast meid, meie hoiame kaupa temperatuuril vahemikus 0–4 kraadi ning kui kaup on sel temperatuuril hoitud, siis sellega mingit probleemi ei ole," oli ta veendunud. "Kui seda hoitakse lahtiselt, unustatakse kolmeks päevaks lahtiselt külmutuskapi peale, siis loomulikult mina ei vastuta selle eest enam – mina ei suuda kontrollida igat 100grammist pakki, et mis sellega edasi toimub."
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.