Soomlasest tippjuht: Eesti muutus igavaks

„Eesti on kahjuks heaoluriik euroopalikus kontekstis,“ tõi ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis olulisima põhjuse, miks soomlased Eestisse enam ei tule. „Tšornobõli ikkagi turistid üritavad kohale saada ja seal pilte teha, mingeid kogemusi enda jaoks tekitada,“ tõi ta näite teisest äärmusest.

Ja üks asi veel: „Imelik on seda soomlasena öelda, aga soomlaste jaoks see odav alkohol ikkagi mõjus justkui sisseviskaja.“

Te olete ise Eestiga seotud juba peaaegu kolmkümmend aastat, Tartu Ülikooli, Webmedia ja Playtechi ja nüüd siis Metatelluse kaudu ja liigute palju Eesti ja Soome vahet. Praegugi põhimõtteliselt käite Soomest Eestisse tööl. Kauppalehti kirjutas, et eelmisel suvel vähenesid soomlaste Tallinna sõidud Soome lausa 37 protsenti ja tänavu jaanuaris ööbis Eestis 19 protsenti vähem turiste kui aasta tagasi, mis on päris suur kukkumine. Seda, et Soome kliente on Tallinnas näiteks söögikohtades palju vähemaks jäänud, on kirjutatud ka Eesti meedias korduvalt ja põhjuseks on toodud maksutõus. Kuidas teile Soome poole pealt paistab, miks soomlased Eestis, Tallinnas ja ka mujal Eestis enam nii väga käia ei taha?

Ma esindaksin seekord tõesti ainult iseennast, ma ei pea ennast kuigi hästi keskmiseks soomlaseks, aga mulle tundub, et nii nagu Kauppalehtis kirjutati, eestlased ongi selles süüdi, küll hoopis vastupidisel põhjusel, nagu Kauppalehti arvas. Kauppalehti kirjutas, et marketing ja marketingi puudumine Eesti kontekstis on põhjustanud selle languse. Minu arust sugugi mitte. Ütleksin, et see on otsene vale. Palju-palju sügavam põhjus seisneb selles, et Eesti on kahjuks heaoluühiskond, heaoluriik euroopalikus kontekstis. Me oleme juba muutunud üsnagi tavaliseks, mitte enam väga huvitavaks riigiks, ütleme otse – üsna igavaks euroopalikuks riigiks oma heade ja oma vigadega. Ammu on möödas see aeg, kus soomlaste jaoks kõige põnevam asi üldse oli minna Mustamäe turule.

Nüüd Eestis enam ammugi ei ole selliseid autentseid veidralt lõhnavaid, kummalisi rahvuste paabeli kohti, kus saab igasuguseid asju näha, mida Soomes ei ole ammu näha olnud, kui kunagi on üldse. Ja see on minu arust tekitanudki selle olukorra. Mitte soomlased ei ole muutunud, mitte turistid ei ole muutunud, vaid Eesti on muutunud. Eesti on järsku saanud täiskasvanulikumaks euroopalikumaks riigiks. Siin ei saa enam selliseid erakordseid huvitavaid kogemusi.

Kui ma nüüd võrdleksin korraks Eestit ühe, no see võrdlus on küll kohatu, ma tean seda, aga võrdleksin ikkagi ühe teise riigiga, täpsemalt ühe linnaga, nimelt Tšornobõliga. Ütleksin üldiselt, et ei ole ju kõige atraktiivsem linn, aga just see, et ta on teistmoodi, teeb sellest kohast väga huvitava. Sinna ikkagi turistid üritavad kohale saada ja seal pilte teha, mingeid kogemusi enda jaoks tekitada. Eestis ei ole ammugi enam sellist kohta, mis tekitaks närvikõdi. Võib-olla Rummu karjäär veel mõne inimese jaoks on. Kui seal mõni sukeldumiskursus püsti panna, siis võib-olla tõesti mõned soomlased käiks juba ainuüksi selle koha pärast.

Turvaliseks ja igavaks kahjuks – heas ja halvas mõttes.

Ma arvan, et see on tegelikult õige lähenemine. Imelik on seda soomlasena öelda, aga soomlaste jaoks see odav alkohol ikkagi mõjus nagu sisseviskaja – justkui mõnes heas meelelahutusäris on ukse peal sihuke tore turske mees, kes viskab kliendi sisse, ja alkohol oli kahjuks selline. Kahjuks või õnneks. Ma isegi olen vahepeal mõelnud, kas ei oleks äkki huvitav, kui üldse alkoholiaktsiisi ei oleks. Et kasutaksimegi alkoholi kui sellist lihtsalt sisseviskajana ära ja siis saaks seda ülejäänud kaupa, ülejäänud riiki, ülejäänud teenuseid pakkuda täiesti tavaliste Euroopa hindadega. Aga nüüd meil Eestis puudub sisseviskaja.

Ma kahtlustan, et mitte. Soomlased on ikkagi parasjagu pragmaatilised inimesed ja laisad ka, ega nad ei viitsi minu arust sinna Lätti küll sõita. Nad lihtsalt tarbivad kodumaist alkoholi kodumaiste hindadega, sest enam ei ole kasumlik Eestisse sõita puhkusele. Kui vanasti veel soomlane ostis kärutäie alkoholi, siis justkui nagu teenis tasa selle Tallinna sõidu. Nüüd seda head koonerdamise võimalust enam ei ole.

Meil tuleks jõuda Soomest ette, me peaksime uuesti võtma selle Eesti tiigri nii IT-valdkonnas kui ka muidu käsile. Me peaksime muutma Eesti uuesti väga põnevaks riigiks. Sisuliselt me võiksime olla Euroopa Singapur. Võiksime teha väga põnevaid asju, kui meil oleks julgust, kas või ärilises kontekstis. Taastasime selle vana hea süsteemi, kus ei oleks seda neetud progressiivset tulumaksu. Meelitaksime ärisid tagasi siia. Meil on riigivõlg Eestis endiselt üliväike võrreldes teiste Euroopa riikidega. Hästi põnev oleks mõelda, et üks päev tasuks oma selle riigilõivu tervenisti ära. Kui palju see mainet Eestile tekitaks? Väga palju. Ma arvan, et see oleks jälle üks selline väga põnev näitaja Eesti kohta, et me oleme edumeelselt eesrindlikud inimesed.

Idee tundub väga põnev, ma isegi kasutaks seda. Laevasõidu asemel on suur vahe, kas sa pead reisima kolm tundi laevaga koos ooteaegadega. Versus see, et saaksid poole võrra kiiremini kohale. See põnevus tekib minu arust eelkõige sellest, et hinnad hakkavad ühtlustuma heas ja halvas mõttes. Kinnisvarahinnad kindlasti hakkavad siin Tallinna otsas rallitama.

Jah, ma tean seda meest põgusalt ja ta on tõepoolest selline unistaja tüüp. Ma ei saa öelda, et ma usuksin sellesse, et tuleb, aga ma tahan loota, et see tuleb. Minu jaoks on see idee intrigeeriv ja põnev.