Ansip: muidugi võtan oma raha teisest sambast välja

"Kui teise sambaga nii läheb, siis muidugi võtan oma raha välja, võtke kindlasti raha välja, sest selle valitsuse kätte ei saa raha usaldada," ütles Ansip, kes ise oma sõnul vabaneva raha paigutamisega hakkama saab, aga nende puhul, kel muid sääste ei ole, on see palju kahtlasem.

Pensioni teise samba ümber käivaid reformikavu nimetas Ansip loogiliseks sammuks pärast seda, kui valitsus on riigi reservid ära kulutanud. "Muuta see vabatahtlikuks, kolmas sammas on vabatahtlik ja praktiliselt olematu," hoiatas ta ning ütles, et loodav koalitsioonivalitsus loodab tõenäoliselt kuni 800 miljoni eurosele tulumaksulaekumisele, mis võib tulla, kui kõik inimesed oma teise samba raha peaksid välja võtma. Lisaks veel riigi iga-aastased panused teise sambasse, mis tänavu ulatuvad 300 miljoni euroni, need võimaldavad kindlasti Ansipi sõnul teha juba muid lubadusi, näiteks tõsta pensione.

Pärast vastuolulise autorikaitse direktiivi vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ja Hiina elektroonikatootja Huawei suhtes ettevaatusele kutsuvat Euroopa Komisjoni teatist on Euroopa Komisjoni digituru volinik Ansip võtnud aega Eestit väisata ja selle jooksul suutnud juba omajagu meediaruumi tähelepanu saada.

Siiani on ta jõudnud märkida, et riigi rahanduse ummikusse ajanud inimesele peaministri kohta andma ei peaks ja et riigieelarve defitsiit meenutab kahtlaselt sama numbrit, mida oodati aktsiisitõusudest, aga mida kokku ei saadud. Neljapäeval läks ta sammu kaugemale ja kutsus Eestis toimuvat unikaalseks lolluseks ja totaalseks läbikukkumiseks.

Eriti piinlikuks nimetas ta rahandusministeeriumi tellitud 100 000 eurot maksma läinud analüüsi piirikaubandusest. "Mis analüüs see on, mis vaatab ainult lõunapiiri ja jätab põhjapiiril toimuva täielikult vaatluse alt välja ja otsib siis analoogiat mujalt Euroopast! Euroopas langetatakse üldiselt tervemõistlikke rahanduslikke otsuseid! Eestis toimunud on unikaalne lollus! 70 protsenti õlleaktsiisile ühe ropsuga otsa! No mida te pagan ootasite siis sellelt!" ägestus Ansip.

Vahe, kas valitsemissektor on poole protsendiga SKP-st miinuses või plussis, on teinekord märgilise tähtsusega, hoiatas ta ja tõi võrdluseks viimase majanduskriisi, millesse sisenemise ajal oli Eesti ülejäägis, meie lõunanaabrid Läti ja Leedu puudujäägis: kriisist väljudes oli Eesti võlakoormus kerkinud pisut, aga Lätis ja Leedus ulatus 40 protsendini SKP-st. "Tagantjärgi on raske mõõta, kumb variant oli hullem, kas IMFi tingimustel saadud laenud Lätis või turutingimustel saadud laen Leedus," ütles ta.

Ansip, kelle võimalused jätkata Euroopa Komisjonis senise ametikoha tasemel sõltuvad Reformierakonna osalemisest järgmises valitsuses, märkis, et praegu kavandatava koalitsiooni osapooled ei ole piisavalt arvesse võtnud seda, kui palju nende koalitsioonil üldse elanike seas toetust on. "Kõik need, kes on pikalt ette heitnud Exceli tabelite kasutamist, ei oska ise seda kuigi hästi teha. Ei piisa [koalitsiooniks vajaliku parlamendisaadikute arvu] 51 kokku lugemisest, vaja on vaadata, kellega inimesed sooviksid oma valitud parteid koalitsioonis näha ja kellega üldse mitte," ütles ta.

Viimaste valimiseelsete küsitluste järgi võib Reformierakond saada Euroopa Parlamendi valimistel isegi kolm kohta, kuid see ei taga veel neile voliniku kohta Euroopa Komisjonis. Ansip tõdes, et on voliniku koha kaotamisega arvestanud. "Ma ei ütleks, et siin on mängus hapud viinamarjad. Kui ma selle koha sain, siis teadsin, et teise ametiajaga arvestada ei saa, sest jätkamine sõltub valimistulemustest, koalitsioonileppest ja nii edasi. Seda ei ole siiani olnud, et opositsiooni liikmed selle koha saaksid ja ma arvan, et ei peaks olema ka," ütles ta.