Elektritootmine langes enam kui veerandi võrra

Sarnaselt tootmisele langes ka elektri tarbimine, vähenedes kaheksa protsendi võrra 767 gigavatt-tunnini.

Taastuvenergia osakaalu näitaja tarbimises kasvas jaanuaris 22,1 protsendini. Seejuures suurenes taastuvenergia tootmine veebruaris aastatagusega võrreldes 59 protsenti, ulatudes 184 gigavatt-tunnini. Tuuleenergiast tootmine kasvas möödunud aasta veebruariga võrreldes ligi kolm korda 95 gigavatt-tunnini, biomassist ja -gaasist toodeti üheksa protsenti rohkem energiat.

Lätis toodeti veebruaris 466 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on 35 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Samas Leedus suurenes tootmine 25 protsenti, ulatudes 315 gigavatt-tunnini. Sarnaselt Eestile vähenes veebruaris elektri tarbimine nii Lätis kui Leedus, langedes vastavalt viie protsendi võrra 611 gigavatt-tunnini ning kolme protsendi võrra 997 gigavatt-tunnini.

Baltikumis tervikuna toodeti eelmisel kuul elektrit 1472 gigavatt-tundi ja tarbiti 2375 gigavatt-tundi elektrit ehk bilanss oli 903 gigavatt-tunniga puudujäägis.

Põhjamaades ulatus elektritoodangu maht veebruaris 35 072 gigavatt-tunnini ja tarbimine 35 399 gigavatt-tunnini ehk puudujäägiks kujunes 326 gigavatt-tundi. Põhjamaade elektribilanssi mõjutas jaanuaris enim Soome puudujääk, mis ulatus 1621 gigavatt-tunnini.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes imporditi tänavu Eestisse 37 protsendi võrra rohkem elektrit, kokku 312 gigavatt-tundi. Sellest ligi 80% pärines Soomest. Ekspordinäitaja langes aastases võrdluses 31 protsenti 234 gigavatt-tunnini. Ekspordist liikus kaks kolmandikku Läti ja kolmandik Soome suunal.