Rootsi majanduskuritegudele keskendunud amet ei hakka Swedbanki rahapesusüüdistusi uurima, sest ameti teatel on väidetavad kahtlused aegunud, kirjutab Kauppalehti.

- Swedbank. Swedbanki peakontor Rootsis Stockholmis. Rahapesu. Foto: Liis Treimann
Rootsi majanduskuritegudele keskendunud amet Ekonomibrottmyndigheten kirjutab veebiküljel, et ei alusta eeluurimist Swedbanki väidetava rahapesu kohta, kuna kahtlustused on õiguslikult vananenud.
Bill Browderi investeerimisfirma Hermitage Capital Management esitas Rootsi ametile uurimistaotluse mai algul. Selle järgi on Swedbankist läbi käinud 176 miljoni dollari ulatuses rahapesukahtlusega raha aastatel 2006–2012.
Rootsi ametivõimude teatel on need juhtumid nii kaugel minevikus, et aastal 2014 jõusse astunud varasemast karmim rahapesuvastane seadus neid ei puuduta.
Eelmise aasta detsembris otsustas Ekonomibrottmyndigheten, et ei alusta Nordea rahapesu puudutavate väidete uurimist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suurinvestor ja Trigon Capitali asutaja Joakim Helenius pakkus, et kui pangaskandaal paisub, võiks riik Rootsi emapankadelt siinsed üksused ära osta.
Uus juht, õõnsalt kõlavad lubadused, nördinud aktsionärid ning deklaratsioon, et Eesti on ja jääb osaks Swedbanki põhiturust – üle nelja tunni väldanud Swedbanki aktsionäride koosolekul Rootsis jäi vägisi mulje, et kõik jätkub kosmeetiliste parandustega vanaviisi. Kõige kõnekam on see, millest ei räägita.
Swedbanki aktsia kukkus 7 protsenti
Rootsi majanduskuritegude uurimise büroo korraldas Swedbanki Rootsi kontoris reidi seoses siseinfo juurdlusega.
Swedbanki Vene päritolu kliendid tegid Eestis 10 aastaga 135 miljardi euro eest ülekandeid, nende kõrge riskiga klientide teenindamisel tehti Swedbanki siseraporti järgi suuri eksimusi rahapesu-vastastes reeglites.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.