Konkurentidele tundub põllumasinate müüjate pettusekahtlus uskumatu

Eelmisel nädalal otsisid konkurentsiameti töötajad (ja kriminaalpolitseinikud) Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtimisel läbi kuus põllumajandusmasinaid müüvat ettevõtet, et uurida võimaliku konkurentsikuriteo toimepanekut ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) toetuste saamiseks valeandmete esitamist. Teiste hulgas otsiti läbi Baltic Agro Machinery, Agriland, Tatoli ja Dotnuva Baltic kontorid.

Põhiline kahtlus seisneb selles, kas need ettevõtted tegid PRIA-lt toetuste taotlemiseks hinnapakkumisi esitades konkurentsi kahjustavat koostööd, kirjutas Tartu Postimees.

Tartumaal samuti põllumasinate müügiga tegeleva firma Konekesko Eesti ASi juhatuse liikme Martin Otsa sõnul ei ole nende ettevõttes läbiotsimist tehtud ning ta kinnitas, et selliste koostöödega nemad kursis ei ole.

Tartu linnas asuva ettevõtte Estonian Agri Company juhatuse liige Margus Alepi sõnul polnud temagi enne Postimehe artikli ilmumist koostööst teadlik ning talle tundus uskumatu, miks konkureerivad ettevõtted peaksid sellist plaani koos pidama.

Baltic Agro tegevdirektor ja Baltic Agro Machinery juhatuse liige Ants Puusta, Dotnuva Baltic juhatuse liige Renee Mõttus ja Agrilandi juht Aren Põder selgitasid kõik Tartu Postimehele, et kogu menetlus ja väidetav kuriteokahtlus on neile arusaamatu: nemad teevad kõike seadustega kooskõlas ning on valmis uurijatega koostööd tegema, kuna neil ei ole midagi varjata.

Aren Põdra teada on uurimise sisuks kuivatiseadmete müügitehingutega seotud võimalikud pettused. Lisaks ettevõtetele otsiti läbi ka kaheksa eraisiku kodu ning menetlustoimingute käigus peeti kinni neli inimest, kes said pärast ütluste andmist vabaks.

Ettevõtjatevahelise konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus on kuritegu, kui sellega määratakse otseselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja jagatakse kaubaturgu. Süüdimõistmisel võib kohus füüsilist isikut selle teo eest karistada kuni kolmeaastase vangistusega ning juriidilisele isikule määrata karistuseks 5–10 protsenti juriidilise isiku käibest.

PRIA teabeosakonna uus suund on kontrollida probleemseid taotlusi enne otsuse tegemist senisest veelgi põhjalikumalt ning seni on pettustega aja jooksul olnud seotud üksnes väike protsent PRIA klientidest.