• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,25%38 760,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,25%38 760,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 17.04.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lapsed valisid parimaks koolitoidu valmistajaks pankrotis ettevõtte

Sihtasutuse Innove rahulolu-uuringu andmetel pakkus veel aasta tagasi parimat koolitoitu osaühing KLP Toit, mis juba siis kasvatas maksuvõlga ja on nüüdseks pankrotis.
Ehkki lapsed pidasid osaühingu KLP Toit teenuseid parimaks, on võlgadesse mattunud ettevõte pankrotistunud. Foto on illustratiivne.
  • Ehkki lapsed pidasid osaühingu KLP Toit teenuseid parimaks, on võlgadesse mattunud ettevõte pankrotistunud. Foto on illustratiivne. Foto: Andras Kralla
Äripäev kirjutas möödunud aastal, kuidas Pirital ja Viimsis haridusasutusi toitlustanud ettevõte KLP Toit võitis vaatamata kasvavale maksuvõlale üha enam toitlustushankeid haridusasutustes. KLP Toit OÜ pankrot kuulutati välja läinud aasta lõpus ja viimastel andmetel võlgneb firma riigile 321 483 eurot.
Seevastu SA Innove avaldatud rahulolu-uuringus valisid õpilased kõige paremaks koolitoitlustajaks möödunud kevadel just OÜ Tampe Toit, hilisema nimega KLP Toit OÜ.
Teist ja kolmandat kohta jagasid AS Tuleleek ja OÜ Ralmend. Rahulolu-uuringus osalenud koolides pakkus toitlustusteenust 11 firmat. Rahulolu-uuringus osales 50 Tallinna üldhariduskooli.
Esmaspäeval Äripäevas ilmunud koolide toitlustamisprobleeme käsitlevas artiklis avaldas Tallinna Reaalkooli hooldekogu juht Madis Päts, et pealinn on toiduraha vähendamisega tinginud olukorra, kus ellu jäävad suurt mahtu pakkuvad toitlustajad ning väiksemad hääbuvad. Ta tõi näiteks pankrotistunud ettevõtte KLP Toit OÜ.
KLP Toit OÜ juht Jüri Peetson ütles Innove uuringut kommenteerides: „Tegime head tööd, ega me solki ei tootnud“. Samuti lisas ta, et toidu kvaliteedi juures oli neil väga suur rõhk teenindamisel, mistõttu proovisid nad paljudele haridusasutuste soovidele vastu tulla.
Peetsoni sõnul ajasid ettevõtte pankrotti liiga ambitsioonikad plaanid: mahukate investeeringute kõrval ei olnud enam võimalik võlausaldajate ees kohustusi täita.
Esmaspäevane Äripäev kirjutas, et Tallinna linnas pole viis aastat kooli toiduraha tõusnud, mistõttu on koolisöögis vähendatud liha ja piima kogust, samuti kasutatakse Poola puu- ja juurviljasid.
Lisaks minnakse üha enam üle kahele supipäevale nädalas, et toitlustaja ots otsaga välja tuleks. Loe pikemalt artiklist "Tallinn säästab – lapsed lürbivad lahjat lihakastet ja toitlustajad kiratsevad".
Haridusamet: koolitoiduga ollakse pigem rahul
Tallinna haridusameti uuringu tulemused näitavad, et vaatamata Tallinna toiduraha vähendamisele ollakse koolitoiduga üldiselt pigem rahul, ütles Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.
Viimati tegi haridusamet koolitoitlustamise uuringu 2018. aasta oktoobris. Samuti väitis Pajula, et haridusameti andmetel on kolme aasta jooksul kõigis koolides sööjate arv üle 18 protsenti tõusnud.
"Muidugi on välja tulnud ka kitsaskohti ja neid püüame järgmiste hangetega parandada," lisas Pajula.
Pajula väitel pole linnal koolidele toitlustaja leidmisega varem raskuseid olnud, sest alati on hankel osalenud üle kolme pakkuja.
Kui ettevalmistamisel oli uus riigihange, kohtus haridusamet jaanuaris toitlustajate esindajatega, et arutada, kuidas valida parimat pakkujat.
"Kohal oli kaheksa ettevõtte esindajad ning keegi neist ei öelnud, et selle rahaga ehk 1,34 euroga päevas pole võimalik õpilastele kvaliteetset koolilõunat pakkuda," väitis Pajula.
Tema väitel on Tallinna eesmärk järjepidevalt olnud pakkuda lastele kvaliteetset koolilõunat, mis neile ka maitseks.
"Ainuüksi hinnatõus seda kindlasti ei taga, on vaja ka toitlustaja tahet ning head koostööd kooliga. Küll aga on linn juhul, kui toitlustajad teevad läbirääkimislaua taga konkreetsed ja põhjendatud ettepanekud koolilõuna hinna tõstmiseks, valmis seda arutama," teatas Pajula.
Haridusamet kontrollib pidevalt toidu kvaliteeti
* Vahemikus 2006–2016 korraldati igal aastal ülevaatuskonkurss koolisööklatele ja -puhvetitele, 2016. aastal tehti Tallinna munitsipaalkoolide rahuloluküsitlus. Haridusamet kontrollib toitlustajate aruandeid toiduainete ostmisel ning konkurssidel toitlustaja valimiseks analüüsitakse menüüsid.
* 2018. aastal kaardistas haridusamet lasteaedade ja koolide huvi ja valmisolekut pakkuda lastele vähemalt 25% ulatuses mahetoorainest valmistatud toitu.
* 2018. aasta oktoobris tegi haridusamet Tallinna munitsipaalkoolide toitlustuse rahulolu-uuringu, kus hinnati kõiki koole. Tehti nii ankeetküsitlus kui ka paikvaatlus. Küsitluse käigus koguti kokku 59 juhtkonnaliikme hinnangud õpilastele tasuta pakutavale koolilõunale, keskmiseks hindeks kujunes 4,5 (hinded 3st 5ni). Paikvaatluse tegid ameti töötajad, keskmiseks hindeks kujunes samuti 4,5 (hinded 3–5).
Allikas: Tallinna haridusamet
Koolitoidule kuluvad summad
2018. aasta jaanuaris tõstis riik koolilõuna toetusraha 1 eurole. Koos riigi toetuse kasvamisega kahandas Tallinna linn iga lapse toiduportsjonile kuluvat summat 22 sendi võrra. Kokku maksavad riik ja linn lapsele toiduraha 1,34 eurot päevas. See summa on püsinud muutumatuna viimased viis aasta.
Näiteks 2018. aastal oli riigi osa koolilõunaks kokku 7,47 miljonit eurot, Tallinna linna osa 2,71 miljonit eurot. 2019. aastal maksab riik 7,62 miljonit eurot, Tallinn 2,73 miljonit eurot, teatas haridusamet.
2017. aastast saavad Tallinna linnas tasuta koolilõunat ka gümnasistid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.11.24, 15:27
Videovalve – palju enamat, kui lihtsalt „lisasilmad“ ühe ettevõtte objektil
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele