Ukraina presidendiks valitud Volodõmõr Zelenskõi pole sugugi ainus koomik, kes Euroopa riikide poliitilisse ladvikusse on jõudnud. Sarnaseid näiteid leiab ka Itaaliast ja Islandilt.
- Viie Tähe Liikumise president Beppe Grillo. Foto: Scanpix
Itaalias eelmisel aastal toimunud üldvalimistelt väljus võitjana protestipartei Viie Tähe Liikumine, mis kuulub ka praegusse võimuliitu. Partei president on koomik, näitleja ja blogija Beppe Grillo. Mees läks poliitikasse kümmekond aastat tagasi.
Grillo sai itaallastele tuntuks juba 1970. aastatel, mil teda võis näha telesõudes. Läks jupp aega enne, kui ta sai endale päris oma saate. Mõne aja möödudes tema koomikutäht aga enam nii eredalt ei säranud: mehe väljaütlemised Itaalia poliitika ja poliitikute kohta olid liialt teravad. Ta otsustas blogijaks hakata.
Grillo pole iial poliitilisel ametikohal olnud, küll aga on Viie Tähe Liikumise liider Luigi Di Maio Itaalia asepeaminister. Itaalias moodustavad valitsuse Viie Tähe Liikumine ning populistlik Põhjaliiga. Viimase juht on paremäärmuslane Matteo Salvini, kes on praegu Itaalia siseminister.
Islandil sai koomik linnapeaks
Ka Islandile pole koomik-poliitikud võõrad. Tuntud koomik Jon Gnarr lõi enne 2010. aasta kohalikke valimisi erakonna Parim Partei, mille eesmärk oli naeruvääristada Islandi poliitikat. Partei lubas, et linna loomaaeda tuleb jääkaru, lennujaama rajatakse Disneyland ning aastaks 2020 muutub Islandi parlament „narkovabaks“.
Asja muudab eriti irooniliseks see, et Gnarri erakond võitis. Temast sai pealinna Reykjavíki meer ning ta oli ametis aastail 2010–2014. Mõningad lubadused suutis Gnarr sealjuures ka täita, näiteks saab linna ujulates kasutada käterätikuid tasuta, veidi tõsisematest lubadustest võttis Gnarr vastu aga otsuse, et Islandile Reykjavíki ehitatakse mošee, ning selleks anti kohalikule moslemite kogukonnale maad.
Gnarr astus enne oma ametiaja lõppu tagasi. Islandlased lootsid mõne aasta eest, et ehk kandideerib mees tulevikus ka presidendiks. See võimalus oleks tal olnud 2016. aastal, ent siis ütles Gnarr, et ei sobi sellele ametikohale. Samas ei välistanud ta tõenäosust, et kandideerib riigipeaks tulevikus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.