Euroopa Parlamendi valimistel jäid koalitsiooniparteide valijad suures jaos koju, isikumandaadile kõige lähemale jõudsid, kuid valituks ei osutunud Isamaa esinumber Riho Terras ja üksikkandidaat Raimond Kaljulaid.
- Isamaa esinumber Riho Terras Euroopa Parlamenti ei pääsenud Foto: Liis Treimann
Valitsuskoalitsiooni liige Isamaa Euroopa Parlamendi valimistel mandaati ei saanud, kuigi võidukõne suutsid Postimehe andmetel erakonna esinumber Riho Terras ja erakonna esimees Helir-Valdor Seeder öises segaduses juba maha pidada.
Isamaa jäetakse sellega ootama Suurbritannia saatust: kui Brexit peaks lõpuks aset leidma, siis on Eestile antav lisamandaat Euroopa Parlamendis nende. Isamaa kogus 34 189 häält ehk 10,3 protsenti häältest. Endine kaitsevägede ülemjuhataja Riho Terras tõi sellest pea kaks kolmandikku ehk 21 474. Riigi 6. tulemus mandaati Brüsselisse ei andnud.
Napilt alla künnise
Märtsikuiste valimiste järel Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni sõlmimise vastu protestiks erakonnast lahkunud Raimond Kaljulaid osutus tugevaks häältemagnetiks kõigile Keskerakonna valijatele, kellele praegune koalitsioon ei istu.
Üksikkandidaadina kandideerinud Raimond Kaljulaid sai 20 643 häält ehk 6,2 protsenti kõigist häältest. Talle võis valimisedu mõttes saatuslikuks osutuda ka asjaolu, et Keskerakonna esinumber Yana Toom esindas partei siseopositsiooni ning oli samuti valitsuskoalitsiooni suhtes kriitiline.
Sotsiaalmeedias lubas Kaljulaid, et kandideerib kindlasti kohalike omavalitsuste valimistel kahe aasta pärast.
Euroopa parlamendivalimiste kandidaadid rahvusringhäälingu valimisstuudios
38 fotot
- Euroopa parlamendivalimiste kandidaadid rahvusringhäälingu valimisstuudios
Koalitsiooni toetajad valima ei tulnud
Valitsuskoalitsiooni liikmed Keskerakond, EKRE ja Isamaa said ühtekokku 37,4 protsendi valijate toetuse. Kuuest mandaadist kogusid koalitsiooniliikmed vaid kaks: koalitsioonipartnerite valiku suhtes kriitiline Yana Toom Keskerakonnast ning Jaak Madison EKREst.
Võrreldes märtsikuiste parlamendivalimistega langes kõige rohkem Keskerakonna toetus: 23,1 protsendilt 14,4 protsendile. Ministreid kandideeris neil valimistel viis: Urmas Reinsalu, Jüri Luik, Mart Helme, Martin Helme ja Taavi Aas.
Kaotajaks võib pidada ka Indrek Tarandit, kes 2009. aastal kogus Euroopa Parlamendi valimistel 102 460 häält. Tänavu osutus tema saagiks 2856 häält ehk 30 vähem kui endisel välisministril ja erakonnakaaslasel Sven Mikseril.
Pärast viit põhilist parteid ja Raimond Kaljulaidi tuleb tükk tühja maad ja seejärel ülejäänud künnise alla jäänud pisemad parteid: erakond Eesti 200 sai 10 706 häält ehk 3,2 protsenti häältest, Erakond Eestimaa Rohelised 1,8 protsenti häältest ja Elurikkuse Erakond 0,9 protsenti häältest.
Euroopa Parlamendi valimistel osales esialgsetel andmetel 37,3% valijaskonnast. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Tallinnas (42,2%) ja kõige madalam Ida-Virumaal (24,3%).
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osales 36,5% valijatest.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.