Baltika uus juht Mae Hansen ütleb otse välja, et kui ettevõte selle pöördega ei õnnestu, siis pole sel tulevikku.
- Baltika uus tegevjuht Mae Hansen tahab ettevõtte aastaga päästa. Foto: erakogu
"Ma ei usu elus mitte ühegi ettevõtte pööramisse, mis keskendub ainult kulude kokkuhoiule. See ei toimi ning siin tuleb teha investeeringuid, ja selleks on vaja raha," rääkis Hansen Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Olete öelnud, et järgneva kaheteistkümne kuu jooksul muudate Baltika õhemaks, tõhusamaks ja teravamaks. Mida see tähendab?
Eelkõige tähendab see viit asja. Esiteks tuleb tootearendus radikaalselt efektiivsemaks muuta. Number kaks on digitaliseerimine ja seda kogu organisatsioonis. Meil on ettevõtte sees üllatavalt arhailisi lahendusi. Kolmandaks tuleb teha meie brändi portfellile ja geograafilisele jaotusele selgem fookus. Meil peab olema vähem brände. Montoni alla koonduvad Bastion ja Mosaic. Geograafilises jaotuses peame kõigepealt saama tugevaks ja kasumlikuks Baltikumis, siis saame hakata uuesti rääkima kaugemate turgude vallutamisest.
Neljas väga oluline eesmärk on jaejuhtimise restruktureerimine. Tuleb vaadata, milliseid asju saame teha tsentraalsemalt ja milliseid asju turgudel kohapeal. Viies punkt on tootearendus ja selle kliendikesksus. Ja kliendikesksus just tõesti otsast lõpuni. Ettevõte on 90aastane ja et vene ajal ei olnudki vaja kliendikeskselt mõelda, siis tegelikult oleme oma mõtlemises jäänudki liiga tootekeskseks, aga niimoodi mõeldes tänapäeval ellu ei jääda.
Meelis Milder on nimetanud juhtide vahetust karmilt ellujäämisplaaniks. Kas seda saab nii must-valgelt võtta, et kui te õnnestute, siis Baltika jätkab, ning kui ebaõnnestute, siis ongi kõik?
Ma arvan, et Meelis Milder on seda väga hästi öelnud. Niimoodi saabki seda täpselt öelda. Kui me selle plaaniga ei õnnestu, siis kindlasti ei saa ettevõte jätkata negatiivse tootlikkuse trendi. Me peame muutuma kasumlikuks. Kui me selle pöördega ei õnnestu, siis ka mina ütleksin tõesti ratsionaalse äriinimesena, et ettevõttel pole tulevikku.
Plaanidega on reeglina nii, et need ei pruugi tähtajaks õnnestuda. Millised on Baltika põhilised riskikohad, kus tegevusplaan ei pruugi nii kiiresti õnnestuda?
Kindlasti üks riskikoht on kompetentsid ja teadmised. Meil on organistasioonis neid väga palju. Kui lähed ettevõtet radikaalselt pöörama, siis protsessis võib ilmneda, et kuskil on mingi kompetents puudu ja uue kompetentsi kaasamine tähendab aja kaotamist. Esialgsed plaanid on ikka selle ideega, et kõik on olemas. Praegu pole meil siiski apsakaid olnud.
Teise punktina on oluline üle korrata, et kui tahta teha radikaalset pööret, siis see ei tähenda kulude kokkuhoidu. Kulude kokkuhoid võib olla üks osa sellest, aga me peame kindlasti tegema investeeringuid. Ma ei usu elus mitte ühegi ettevõtte pööramisse, mis keskendub ainult kulude kokkuhoiule. See ei toimi ning siin tuleb teha investeeringuid, ja selleks on vaja raha.
Samal ajal kui tuli Baltika juhi lahkumise teade, tuli ka uudis selle kohta, et Eesti rahvuslik lennukompanii saab uue juhi. Kui teie laual oleks olnud kaks pakkumist: Baltika ja Nordica, kumma oleksite valinud?
Ikka Baltika. Olen naisterahvas, mulle on see hingelähedasem.
Millega teid Baltikasse meelitati? Mis see kaalukauss oli, et otsustasite pakkumise vastu võtta?
Kaalukauss oli see, mida Meelis Milder ütles: kas viime selle läbi ja jääme ellu või ei jää ellu. Mulle meeldivad väljakutsed, eriti sellised, mis esialgu tunduvad võimatu missioonina. Minu hinnangul on Baltika Eesti majandusele, Eesti moe- ja diasinitööstusele väga kriitiliselt oluline ettevõte. Kui me peaksime oma tegevuse lõpetama, siis tegelikult kannatab selle läbi väga oluliselt disaini- ja moetööstus. Ma ei tahaks, et see juhtuks, isegi juhul, kui olen praegu mõnevõrra Eesti "reetnud" ja elan praegu Viinis. Ma tahan näha, et Eestis säilib selline suure potentsiaaliga ettevõte.
Konkurents on tihe ja erinevaid brände palju. Kas siin on üldse mingit üht lahendust, et panna eestlased Baltikat ostma?
Kindlasti ei ole üht lahendust. Lahendusi on mitmeid ja tuleb läheneda erinevalt, kuid on olemas üks võtmesõna: uudsem mõtlemine. Me peame hakkama asju testima. Baltika on oma olemuselt "teeme kõigile kõike". Tegelikult tähendab see minu jaoks aga hoopis strateegia puudumist. Globaalses konkurentsis ei saa nii enam teha. Fookuse leidmine on väga oluline.
Fookuse leidmise juures on kolm olulist horisonti. Esimene horisont on see, mida kogu aeg teed ja millega raha teenid. Teine horisont on uute asjade ja protsesside katsetamine, Kolmas horisont on kauge tulevik – selle puhul jälgid, mis toimuma hakkab. Meil on plaan kõik kolm horisonti käima saada, mitte olla ainult esimeses, põhiäri tegevuses.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.