Ott Kaukver: ka Suurbritannias on arendajat odavam palgata

"Sama palga puhul on kulu Eestis oluliselt kõrgem kui sama töötaja puhul Suurbritannias. Teatud piiri juures hakkab lihtsalt see valem tööle teiste riikide kasuks,“ ütles Ott Kaukver ja märkis, et Eestis on suurem sotsiaalmaksukoormus kui Suurbritannias. Kaukver loodab, et kümne aasta pärast on Eesti maailma tipptalendi jaoks arvestatav koht ning et me oleksime konkurentsivõimelisemad ka maksude poolest.

Kaukver tõdes, et kuna tehnoloogia valdkonnas vaadatakse inimesi värvates kogu maailma, muutub maksupoliitika oluliseks komponendiks, kui ettevõtted valivad tegutsemiseks riiki. Kaukver tunnistas ka, et kui talt küsitakse nõu, kas tasuks avada oma kontor just Eestis, tuleb tal kahjuks eitavalt vastata, kui ettevõttel on suured värbamisplaanid.

Ehkki tööjõumaksud on Eestis kõrged ning tööjõudu vähe, otsustas aastaid Skype’is töötanud Kaukver, et Twilio võiks avada arenduskeskuse just Eestis. Viis aastat tagasi sai see teoks.

Mina liitusin Twilioga üle kuue aasta tagasi, kui see oli veel suhteliselt väike ettevõte: neil oli USAs 100 inimest ja me kõik töötasime ühel korrusel koos. Ühel hetkel äri hakkab kasvama ja on vaja leida tööjõudu, et saaks rohkem tooteid teha ja toetada seda, mis kliendid soovivad.

Kuna ma olen ise Eestist pärit ja suviti ikka käin siin, siis siin osa sõpru panid idee pähe midagi uut teha. Tekkis idee, et äkki prooviks Eestis Twiliole üksuse teha, kuna me oleme siin ennegi ehitanud suuremaid ettevõtteid, millel on globaalne haare: Skype tuleb kindlasti inimestel meelde. Nii saigi üks tootetiim püsti pandud.

Twilio ei ole niisugune ettevõte, kus on peakontor ja kõik on nagu satelliidid. Meil on ikka igas kontoris oma toode, mida nad teevad otsast lõpuni. See ei ole kindlasti nagu allhankekeskus, vaid koht, kus inimesed mõtlevad välja tooteid, arendavad ja opereerivad neid. Me proovisime ühe tiimiga ja kümme ajatsooni eemal tuli kõik ilusti välja – nüüd on meid siin juba 130 inimest. Uue kontori avamisel on ruumi 300 jaoks. On läinud täkkesse!

Meie filosoofia on see, et me läheme sinna, kus on targad inimesed ja kus on olemas globaalse haardega arendajad. Tallinn on Twiliol kõige suurem arenduskontor väljapool Silicon Valley piirkonda. Ma arvan, et see on Tallinnale väga hea tunnustus kohapealse talendi kvaliteedi kohta.

Kas on maha müüdud see idee või mitte? Tundub, et vist saime hakkama, kui olla tagasihoidlik.

Twilio pakub kommunikatsiooniteenuseid. Me ei ole selline bränd nagu Skype, mida kõik teavad. Me oleme toote sees, nagu vanasti oli Intel inside. Meie toode on olemas näiteks TransferWise’is, kui sa seal ennast identifitseerid. Või kui sa kasutad näiteks Bolti, et identifitseerida oma telefoninumbrit, või WhatsAppi või kui doktor saadab sulle kinnituse, et homme on sel kellaajal vaja hambaarsti juurde tulla, siis väga suure tõenäosusega tuleb see Twilio kaudu. Sõnumivahetust ja sõnumikeskust tehakse suures osas siit Eestist. Ja seda tehakse globaalsel skaalal globaalsete brändide jaoks.

Meil on üks toode nimega Flex, mis on kõnekeskuste jaoks. Tihti, kui sa helistad kuhugi +1800 globaalsetesse kõnekeskustesse, siis võib see olla just läbi Flexi. Seda tarkvara tehakse siit seitsmendalt korruselt.

Kindlasti on majanduslik väärtus, me pakume siin töökohti ja loome uusi töökohti ja areneme siin ja sellest saab ka riik maksutulu. Aga ma arvan, et sellel on väga oluline väärtus arendajatele, kes saavad töötada ja saada globaalses mõõtmes kogemust keskkonnas, kus nad on oma kodus ja kus on ikkagi turg ja kliendibaas globaalne.

Twiliost käivad ühes kuus läbi miljardid sõnumid ja kõned, nii et ma arvan, et kui võtta kõikide Eesti telekomide ja pankade tehingud kokku, on Twilio natuke suurem.

See skaala, milles on võimalik arendajal ennast proovile panna, on üks meie põhilisi atraktiivsuse elemente, mille peale arendajatele väga meeldib siia tööle tulla.

Ärikliima on siin suhteliselt lihtne. Lihtne on tegeleda kõikide maksu- ja logiliste küsimustega, e-värk ikkagi töötab. Viimaste aastate trendis on positiivne, et töötajad saavad siia tulla näiteks startup-viisaga.

Meil on võimalik tuua talente ka väljapoolt sisse, sest selles sektoris on nõudlust rohkem, kui ülikoolid jõuavad ette anda. Kõikide tehnoloogiasektori ettevõtete jaoks on hästi oluline, et meil oleks võimalik talenti ja know-how’d siia sisse tuua. Kindlasti me tahame koostöös kohalike seadusandjatega edasi arutada, kuidas seda veel lihtsamaks teha. Edasi tulevad muud teemad, sest üks asi on viisa, aga pärast tuleb küsimus, kuidas seda kogukonda ehitada ja kuidas saaksid siia pered tulla, et nad saaksid lapsed kooli panna, et siin oleks kodu kõigi jaoks, kes siia tulevad ja kes siin on. See on asi, milles me tahaksime olla partnerid riigi jaoks ja koos tehnoloogia kogukonnaga seda asja edasi viia.

Tehnoloogiavaldkonnas on kogu talendibaas globaalne, neil on võimalus valida, kus nad töötavad, nii et maksupoliitika hakkab muutuma oluliseks komponendiks, kui ettevõtted otsustavad, kuhu nad tahavad minna.

Sotsiaalmaksukoormus on Eestis suurem kui näiteks Inglismaal. Sama palga puhul on kulu Eestis oluliselt kõrgem kui sama töötaja puhul UKs. Teatud piiri juures hakkab lihtsalt see valem tööle teiste riikide kasuks.

Ma ei ole küll ekspert selles valdkonnas, aga on mitmesuguseid pakkumisi olnud ettevõtete poolt, mida võiks arutada. Maksulagi näiteks paika panna. See kindlasti raskendab tippkaliibri töötajate sissetoomist. Eesti kindlasti ei ole ju riik, kus maksud soodustaksid lihtsaid alltöövõtte, selleks on juba ammu kuskil teised riigid. See on minu arvates võimalus siin kõrge lisandväärtusega arendust propageerida. Kui selleks on vaja tuua sisse näiteks Harvardi professoreid või tippspetsialiste kuskilt mujalt maailmast, siis peaks maksukliima olema ka neile selline, et see ei muutuks ettevõtja jaoks ebaratsionaalseks. Siin kindlasti parandusruumi on.

Meil on kahekümnes erinevas riigis arendused. Eesti kindlasti ei ole kõige odavam riik. Meil on partnerid Ukrainas, meil on Colombia. Kui aus olla, siis isegi Madridi kontoris… kui võtta totaalkulu, on Hispaanias natuke odavam arendajaid hoida kui siin.

Kas me sellega suudame 500 või 1500 või 2500 arendajani jõuda, selleks on kindlasti seda dialoogi vaja maksude teemal.

Siin on praegu ruumi 300 töötaja jaoks. Me tahaksime selle hea meelega võimalikult kiiresti saavutada, sest meil ideid ja nõudlust tootearenduseks on. Meil on siin kindlasti võimalus väga paljudel karjääri teha.

Küsimus ongi, kuidas me nüüd järgmise aasta-kahe jooksul selle numbrini jõuame. Ja siis saab juba edasi vaadata. Me oleme alati võtnud sammude kaupa: kõigepealt 30, siis 100 ja juba 300.

Jaa, kindlasti.

Ma arvan, et Eesti on saanud Silicon Valley’s kaardile. Esiteks Skype’i abil, sellest ei saa üle ega ümber. Sealt edasi on Skype’ist välja idanenud igasuguseid idufirmasid: TransferWise, Pipedrive, Bolt, pluss väga paljud uued tulijad.

Silicon Valleys käib tegelikult kõik suhete pealt ja kui kellelgi on positiivne kogemus, räägitakse sellest edasi. Me peame töötama selle nimel, et negatiivseid kogemusi ei tekiks ja edulood oleksid olemas. Me oleme ka sellepärast siin, et Twiliost edulugu teha, mis ma arvan, et juba on ka edulugu.

Ma olen pidanud viimase aasta jooksul vähemalt 10-20 korda vastama omaenda klientidele, kes küsivad, kas ma soovitaksin neil oma arenduse Eestisse tuua. Ma tahaksin seda sõnumit teistpidi saata , aga ma pean vastama, et kui sa tahad 10-20-50 inimesega kontorit, siis kui sul läheb hästi ja on personaalsed kontaktid ja sa suudad kohapeal palgata, jõuad sa sinna võib-olla paari aastaga. Kui tahad kiiresti saada 500 inimest – väga paljud tegelikult tahavad –, siis ma kahjuks pean ütlema, et praeguses kontekstis käib see üle jõu, nad peavad mujale vaatama.

Statistika näitab siin alla 10 000 suurust talendihulka. Ma tahaksin vastata, et tulge ja tehke 500 inimesega tiimid, aga me ei ole veel sealmaal. 15-20 aasta pärast äkki võiks olla, aga selle jaoks tuleb tööd teha.

Meie pakkuda on globaalne skaala: sul on võimalus teha globaalselt hästi suurel skaalal väga tehnilist tööd, mis nupukale arendajale on väga-väga motiveeriv. Sa saad endale niisuguse kogemuspagasi, millega on võimalik pärast teha omaenda ettevõtted, sul on võimalik töötada ükskõik millises suures arenduskeskuses. Selle peale ma võin mürki võtta. Me treenime arendajatest siin maailma tasemel tipparendajad.

Mida saaksid Eesti idufirmad maailmale pakkuda? Mis on veel puudu, milles nad võiksid võimalust näha?

Valdkonnad, mida pole veel tegelikult hästi ära lahendatud tehnoloogia poole pealt, on näiteks kindlustus. Kindlustus on olnud suhteliselt nii, nagu ta on kogu aeg olnud. Kogu tervishoiu temaatika. Arsti juures sa käid ikka nagu arsti juures. Eestis on nüüd digiretseptid ja -registrid, aga ülejäänud maailm ei ole nagu Eesti. USA kasutab veel tšekke!

Tasuks vaadata rohkem mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma probleeme. Ma arvan, et neid ideid, kus teha maailma paremaks, on veel kõvasti.

Twilio üks põhilistest väärtustest, miks ettevõtted meid kasutavad, on see, kuidas teha oma kliendisuhtlus paremaks. Enamikus maailma ettevõtetes on see suhteliselt arhailine. Ettevõtjad arvavad, et nad teevad sellega head tööd, kliendid aga leiavad, et ei.

Uber tegi meie peal esimest korda oma sõitja ja juhi omavahelise suhtluse. See ei läinud kuskilt kõnekeskusest läbi, vaid ühendas nad turvaliselt üksteisega. See oli täiesti uus mudel. Nüüd teeb kogu jagamismajandus seda sama mudeli alusel.

Kommunikatsioon on niivõrd lai valdkond. Ka kliendisuhtlusega on Twilio alles alguses. Avastamist on niivõrd palju – meil on 150 000 klienti, kui mõelda, kui palju on maailmas ettevõtteid – seal on meil kõvasti potentsiaali edasi minna. Juurde tuleb see, et igasugune ruum ja igasugused seadmed on IoT vidinaid täis. Nemad annavad meile signaale. See on omaette kommunikatsioon.

Ühel hetkel võime me rääkida masinalt masinale kommunikatsioonist, seda on vaja ka kuidagi suurel skaalal teha. Meil on seal ka juba oma tooteliinid ja tootetiimid olemas. Meil on ka elektriliste tõukerataste firmad. Bolt tuli ka nüüd sellega välja ja üle maailma on neid kümneid, kui mitte juba sadu. Neil on vaja ühendust ja neid on miljoneid ja miljoneid. Twilio aitab neid tõukerattaid paremini jälgida. Selle jaoks on meil SIM-kaardid ja sellised äriliinid ka, mis on natuke vähem tuntud.

Regulatsioonid peavad igatpidi ajaga kaasas käima. GDPR on Euroopa poolt väga hästi läbi surutud ja ma arvan, et kogu maailm õpib sellest, kuidas kasutajate privaatsust tagada. Me olime USAs üks esimesi, kes võttis selle tõsiselt ette ja me olime selle eestkõneleja. 60 inimaastat läks aega, et see meil rakendada, aga ma arvan, et see on õige. Kindlasti on olulised ka regulatsioonid igasuguste spämmide ja muude asjade vastu.

Tööjõuregulatsioonid: enamik Euroopa tööjõuregulatsioone on ajast, kui kontoris töötati üheksast viieni, kui kaugtöö ja mitmest riigist töö ei olnud veel võimalik. Tehnoloogiline ja modernne arendus tähendab seda, et sul ei ole töö üheksast viieni, sest kliendid kasutavad su toodet 24/7 üle maailma. Tööjõuseadused peavad võimaldama meil modernselt tegutseda. Praegu lähevad tehnoloogiafirmad tööjõuseaduste võimalustel eest ära. Ma arvan, et see on kogu Euroopal järelevõtmise koht. Kui nad GDPRiga olid ees, siis tööjõuseadustega nad on natuke maailmas taga. See on üks asi, mida tahaks lauale tõsta ka Eestis.

Jaa! Siin on entusiasmi kõvasti. Kaarel Kotkas, Veriffi tüübid! Silm särab ja ma tõesti loodan, et neil läheb väga hästi. See on hea uus generatsioon, kes tuleb, ja ma hoian pöidlaid pihus, et neil läheks hästi. Neid on kindlasti palju. Ma ise elan USAs ja kui keegi Silicon Valleysse tuleb, astuvad nad tihti Twiliost läbi – ma olen väga palju näinud särasilmseid noori, kellel mõte jookseb ja kohe globaalselt. See on just see, mida Eestil on vaja.

Eks iga idee on erinev, aga kuna meil on juba neli kohalikku ükssarvikut, siis see on juba omaette tõestus, et vist on küll!

Küll aga ei ole jäänud ka Twilio puutumata kaubanduspingetest ning maailmamajanduse jahtumisohust. Selle aasta mais kukkus Twilio ühes teiste tehnoloogiafirmade aktsiatega. Nasdaqi veebilehel seisab, et ilmselt oli see paratamatus, sest maikuise languse ajal sai löögi kogu tehnoloogiasektor.

Samas märgitakse Nasdaqi lehel, et erinevalt paljudest tehnoloogiafirmadest ei puuduta USA ja Hiina tollisõda Twiliot sisuliselt üldse: impordikaupadele mõeldud tariifid ettevõtet ei mõjuta.

Twilio teatas aprilli lõpus rõõmustavatest tulemustest: käive kasvas aastaga 81%, kasutajate arv pea kahekordistus. Twilio teenuseid kasutavad näiteks Airbnb, Lyft ning Nordstrom. Marginaalid jäid 50% juurde ja kõrgemalegi. Ettevõtte majandusaasta teine kvartal lõppes 30. juuniga, ent aasta teise neljandiku tulemusi Twilio veel teatanud pole.

Mai lõpus teatas Twilio, et plaanib müüa veel täiendavalt 750 miljoni dollari väärtuses aktsiaid. Investorite suure huvi korral võimaldab ettevõte müüa sellele veel lisaks 112,5 miljoni dollari väärtuses aktsiaid. Twilio teatas, et aktsia hinnaks saab 132,95 dollarit.

Twilio läks börsile 2016. aastal juuni lõpus. Aktsia IPO hind oli 15 dollarit. Firma turuväärtus IPO ajal oli 1,3 miljardit dollarit. Praegu liigub Twilio aktsia hind 136 dollari juures.

Kaukver tõdes, et börsile minek andis neile väga suurte ettevõtete silmis külge kvaliteedimärgi. „Ma arvan, et see on meile andnud uue tuule tiibadesse, et Fortune500 ja väga suurte globaalsete rahvusvaheliste korporatsioonidega äri teha. Seal on meil kasvu kõvasti.“

Seda, kas Eesti tehnoloogiafirmad eesotsas Bolti ja TransferWise’iga peaksid ka börsile minema, Kaukver üheleselt öelda ei osanud, kuid ta rõhutas, et börsile minnes töö alles hakkab. „Sul on väga suur tähelepanu, sul on suured investorid ja sul on veel suuremad ootused.“