Aastas vaidlustatakse kohtu kaudu riigihangete tulemustest vaid kaks protsenti, samas ei tähenda see rahulolu hangete tulemustega, vaid kinnitab fakti, et vaidlemine on kallis, leiti Äripäeva raadio saates „Teabevara tund.“

- Väiksemate hangete üle pole rahaliselt mõttekas vaidlema hakata. Nii tuleb rohkem vaidlusi ette näiteks ehitussektori hangetes. Foto: Andras Kralla
„Meil on kõrge riigilõiv ja vaidlemine kallis,“ nentis Tuulikki Laesson juristibüroost Laesson & Partnerid. Tema sõnul on vaidlustuse keskmine maksumus 2500–3000 eurot, mistõttu minnakse kohtusse vaid siis, kui asi on seda tõesti vaidleja jaoks väärt. „Reeglina vaidlustatakse suure maksumusega hankeid, väikeste üle pole rahaliselt mõttekas vaielda,“ märkis Laesson ja lisas näite, et vaidlusi tuleb ette näiteks ehitussektori hangetes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.